Mõned hüdralased moodustavad meres koralle(lubitoes ümber polüübi koloonia). Al.kl.Putkloomad soojades meredes, ujuvad merepinnal, ujupõieks on meduusikellukas, mille küljes ripub pikk hargnenud vars.N: meripõis e. Portugali laevuke. Kl.õisloomad elavad vaid meres, ainult polüübid N: meriroos, merinelk, kivikorall, korkkorall, punane vääriskorall, merisuleline. H.Kammloom elavad meres, röövloomad. Ovaalsed, meduusitaolised, kehapinnal 8 rida kammitaolisi sõudeplaate, 2 kleeprakkudega kombitsat. 13. Eesti vetes leidub hüdraloomi ja karikloomi. Kiireline sümmeetria: kere ja kombitsad. Al. Kl.Hüdralaadsed: Kehasein 2e kihiline + rakkudeta mesoglöa, ainus kehaõõs. Epiteelis lihaskiududega rakke, näärme ja närvirakke, sugurakke, kõrverakke. Kõrverakud: mürki süstivad, püünisniidiga, kleepuvad. Piiratud liikumisvõime(võib kohta vahetada, vaksates), saagi seedimine osalt kehaõõnes, lõplikult rakusiseselt. Sigivad pungudes, suguline sigimine(mageveevormidel
Keha tavaliselt ümar v kotjas; keha ühes otsas asub suu; piki keha kulgeb meridionaalses suunas kaheksa rida sõude- ehk kammplaadikesi; iga plaadikese serv on kammikujuline- sellest ka rühma nimetus. Iga sõudeplaadike koosneb reast suurtest liitunud epiteeliripsmetest. Kammloom ujub, suuava eespool. Kombitsatega kammloomadel on neid kaks, need asuvad külgedel ning võivad tõmbuda kombitsatuppedesse. Kombitsad ja nende harud on kaetud arvukate kleeprakkudega. Suu läheb üle torujaks neeluks, mis avaneb makku. Neil on väga tugevasti arenenud mesoglöa, mis muudabki nende keha nii läbipaistvaks. Sigivad ainult sugulisel teel, munad ja spermatosoidid tekivad samas loomas. Loeng: keelikloomad 79. Poolkeelikloomade (Hemichordata) ja keelikloomade (Chordata) võrdlus: ühisjooni ja erinevusi Poolkeelikloomad: Üksikud või koloonialised mere- loomad; ussi moodi kehaga, mida katab ripsmeline limanahk