Tavaliselt on ta trapetsikujuline. See koosneb erisuurustest ristkülikulistest puitklotsidest. Puitklotse on 36–42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Kaasaegsed ksülofonid puidust Heli tekitatakse klülofonipulgakestega vastu klotsi lüües. Ksülofonile on iseloomulik lühike kustuv heli, pikemad helid saavutatakse tremologa. Heli ulatus on c1-c4. Pill on pärit Aasiast, Euroopas sai tuntuks 15. sajandil. Nüüdisajal valmistatakse ka klaviatuurikujulisi ksülofone. Klaviatuur kujuline Ksülofonipulgad Tremolo ksülofon KSÜLOFONI ROLL MUUSIKAS Esimest korda kasutasid ksülofoni orkestris- Ferdinand Kaueri seitse variatsiooni muusikas, mis olid kirjutatud aastal 1810. Praegu ksülofoni kasutatakse sümfoonia orkestris,estraadis, ja teda veel kasutatakse solo pillina. Ferdinand Kauer KSÜLOFONI SUGUKOND
Timpan Tema tekitatud heli on madal ja kumisev. Timpan koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast. Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib. Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla ülemisel äärel on skaala, mis näitab, millisel kõrgusel heli võib pill parasjagu tekitada. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissandosid libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil. Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pi...
annaabi.ee 
