Esines meile seda Raivo Tarum mängides barokktrompetil. Teos algusest on kiir,tempoline,tekkib tunne,et muusika on võidukas ja väga tantsuline. Teine teos on "Unelmate saar". Seda teost tõi meile esile Imbi Tarum,kes mängis klavesiinil. Muusika ei ole väga kiir ja ka aeglane,normaalses tompos, mitte muutlik,hiljem esile tuleb sopran,Liina Saari esinemisel ja trompeti mäng.Trompeti muusika on aeglane, ühes tempos. Kolmas teos kannab nime "Itaalia tantsulaul". Teos algab klavesiini mänguga,mis on kiir ja tempokas,rütmiline,siis hakkab see sama laul,sopranis,mis on ka rütmiline ja kiir,tuleb esile ka trompeti mäng,mis mängib kaasa sopraani esinemisele,nendel on üks rütm. Sopraani laul on väga ilus ja erinev,kuna algselt laulab ta tasamini ja siis kõvemini ja kõvemini,lõpetab ka vaikselt. Neljas teos on " Kahe ingli dialoog". Esindab sea meile Liina (sopraan) ja Raivo (kornetto),Imbi (klavesiin). Teos algab klavesiini aeglase mänguge ja sopraaniga
Ludwig von Beethoven (1770 – 1827) 1. Kus Beethoven sündis? Ludwig von Beethoven sündis Bonnis. 2. Kellelt õppis viiuli- ja klaverimängu? Ta õppis viiuli- ja klaverimängu isalt. 3. Christian Gottlob Neefe tähtsus Beethoveni muusikuks kujunemisel. C.G Neefe oli Beethoveni õpetaja ja tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavesiini mängjaks. 4. Millisele instrumendile kirjutas noor Beethoven Bonnis? Miks? Muusikat kirjutas ta algul klaverile, kuna oma karjääri alustas ta pianistina. 5. Kellelt soovis Beethoven loomingut õppida? Ludwig soovis saada Mozardi õpilaseks. Õppis ka Haydnilt 6. Millega tegeles Beethoven esimesed 10 aastat Viinis? Oli Haydni õpilane, vabakutseline helilooja, valmisid kaalukamad teosed. 7. Kuidas mõjus 1795.aasta paiku avastatud kuulmisvaegus Beethovenile?
kaasati ka tema vend Michael Haydn, kellest sai sammuti helilooja kuid tõesti mitte nii kuulus. Kuigi vahemaa oli ainult seitse kilomeetrit ei toetanud teda vanemad ega elanud nendega enam kunagi olles ise alles kaheksa (osadel andmetel kuue) aastane. Ta ise ka meenutab, et sellel ajal kannatas ta pidevalt tühja kõhu all ja teda narriti räpaste riiete pärast. See ei morjendanud teda eriti ning ta oma visaduse ja talendiga õppis viiulit ja klavesiini mängima. Varsti sa ka kuulda tema häält koori kõrgema hääle koosseisus. On põhjust arvata, et rahvas oli seda maininud Georg von Reutter-ile, kes oli Viini St. Stephen's katedraali kapellmeister. Tal jätkus seal kooripoisina tööd üheksaks aastaks, mille vältel oli viimased neli koos temaga ka vend. Pärast häälemurret tuli kahjuks koorist lahkuda, kuid midagi ei jooksnud mööda külgi maha ja sellest perioodiast sai nii
vaimulikke teoseid (Johannese passion, Matteuse passion, Missa h-moll, Jõuluoratoorium, üle 300 kantaadi 20 nendest ilmalikud). Georg Friedrich Händel (1685-1759) Sündis saksamaal Halle linnas õukonna kirurgi jõukas perekonnas, kuid suurema osa elust ja loome perioodist elas Inglismaal. Isa suri kui Händel oli 12-ne aastane. Isa sooviks oli et Händel omandaks mitte muusiku hariduse. Muusikat õppis Händel Halle linna tipp organisti Zachowi juures. Õppis orelit, klavesiini, viiulit ja kompositsiooni. Korralik pärandus isalt võimaldas Händelil nautida vaba muusiku elu organisti, klavesinisti, viiuldaja ja kapeilmeistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ja tal oli mõjukaid sõpru ja soosijaid, nii muusikute kui ka kroonitud peade seas, tänu millele tehti talle palju soodsaid tööpakkumisi. 1712. lahkus ta Saksamaalt ja asus elama Inglismaale. Londonis töötas ta ooperiteatri muusikalise juhina rohkem kui 20 aastat ja kirjutas igal aasta 1-2 ooperit