Veel heliloojaid: Kuldar Sink, Jaan Koha, Anti Marguste, Heino Jürisalu. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 70ndad:elektroakustilise muusika ja live-elektroonika lisandumine. Lepo Sumera Eksperimenteerija.Filmimuusika.Elektrooniline muusika, live- elektroonika. Tähtsus: Eesti tugevamaid sümfoniste. Teosed:6 sümfooniat, ballett `Anselmi lugu', ooper `Olivia meistriklass', `Südameasjad', klaverpala `Pala aastast 1981'. Raimo Kangro Mängulisus. Tähtsus: kooli muusikaõpikute `Helisev maailm' autor. Teosed: ooperid `Imelugu' , `Ohver', `Süda'. Kammermuusikasari `Display' erinevatele pillikoosseisudele. Rene Eespere helilooja ja pedagoog. Arhailisus, lihtsus, hiljem ka kaasaegsem väljenduslaad. Paljude laulutekstide autor. Teosed: balletid, kammermuusika, lastelaulud. Isamaalise sõnumiga koorilaulud. Ooper `Gurmaanid'.
filosoofilise meditatsiooniga. 2. Kunstireligioon. Ühiskonna ilmalikustumine (materialism, religiooni kriitika) kunst ja muusika võtavad endale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. 3. Poeetiline muusika, kunstide süntees. Ernst Theodor Amadeus Hoffmann: "Sõna ja heli saladus on ükssama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Uus: väike poeetiline klaverpala, (kunst)laul. Programmiline muusika heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi. Sümfooniline poeem. Kunstide süntees grand opéra, muusikadraama. (19. sajandi alguse seisukoht, et kõik kunstid pärinevad ühest algmest.) 19. sajandi keskel terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle. Eduard Hanslick: "Muusika on helisedes liikuvad vormid." 4. Piiride nihutamine lõpmatuse poole (kunstis aknamotiiv) ajas, geograafias - kõik mis kauge, üle piiri, on
annaabi.ee 
