viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Tema balletti ,,Promtheuse lapsed" esitati 23 korda. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Aastatel 1800-1812 valmis suurem osa tema loomingust- 8 sümfooniat 9st, 32 klaverisonaadist ja 16 kvartetist pooled, 7 viiulisonaati, 3 klaverkontserti, viiuli- ja kolmikkontsert, ooper, oratoorium jpm. Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg,samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui
TEOSTE ÄRA TUNTAVATEKS JOONTEKS OLID SELGED JA LIHTSALT JÄLGITAVAD KARAKTERID, KONFLIKTID, MIS OLID SAGELI FILOSOOFILISED JA JÕULISED. BEETHOVEN OLI KUI REVOLUTSIONÄÄR MUUSIKAMAAILMAS, SEST KIRJUTAS MUUSIKAT, MIS OLI OMANE AINULT TEMALE. OMA POLIITILISELT VAATELT OLI TA SUHTELISELT UUE AJA INIMENE, EI TUNNISTANUD SEISUSLIKKE VAHESID. SEL AJAL KIRJUTAS TA KA OMA 5 KUULSAD KLAVERKONTSERTI, MILLE TA KÕIK ISE ETTE KANDIS. NEED TÕID TALLE KONTSERTPIANISTINA SUURE KUULSUSE NING SAMUTI KA KOPSAKA RAHALISE LISATASU. VIINIS OLI TAL SEDA ERITI VAJA, KUNA TÖÖTAS VABAKUTSELISE HELILOOJANA. ALATES AASTAST 1796 HAKKAS TEMA KUULMINE OLULISELT NÕRGENEMA. TA HOIDUS AVALIKEST BALLIDEST JA SUHTLES VÄHEM, KUI TAVALISELT, KUNA HAIGUS SURUS TEDA VAIMSELT ALLA. KUULMISVAEGUSE TÕTTU KOLIS TA MÕNEKS AJAKS VIINIST ÄRA HEILIGENSTADT'I NIMELISSE LINNAKESSE
annaabi.ee 
