E. Sööt ), " Noored sepad " ( G. Suits ), " Neenia " ( F. R. Kreutzwald ) jm. · Melodraamad " Kalevipoja unenägu " (19051907) deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile. · Klaveri ja keelpillimuusikat · Oratoorium " Joonase lähetamine " 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfoonia orkestrile esimene eesti oratoorium · Walpurgi burlesk " klaverile ( 1910 ) esimene eesti programmiline instrumentaalteos. · Klaverisonatiinid As duur ja c moll. · Ballaad " Sest Ilmaneitsist ilusast " sopranile ja sümfoonia orkestrile. · " Kalevipoja epiloog " deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile ( 1912 ). · Alustas 2 oratooriumit " Sealpool Jordamit " jm Peterburi aastate looming : · Orelile, N : Fuuga d moll, Koraalivariatsioonid orelile ja Sümfoonia orkestrile f moll · Keelpillidele N : keelpillikvartetti d moll, c moll ja C duur( viimane
1909 a. Leipzigis, alates aastast 1910 Berliinis. 1912 1918 töötas Tobias Berliini muusikaülikooli teooriaõppejõuna, korraldas 1909 a. Leipzigis ja 1914 a. Berliinis oma teoste ettekandeid. 1913 a. käis Tobias Tallinnas " Estonia " teatri avapidustustel · Oratoorium " Joonase lähetamine " 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfoonia orkestrile esimene eesti oratoorium · Walpurgi burlesk " klaverile ( 1910 ) esimene eesti programmiline instrumentaalteos. · Klaverisonatiinid As duur ja c moll. · Ballaad " Sest Ilmaneitsist ilusast " sopranile ja sümfoonia orkestrile. · " Kalevipoja epiloog " deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile ( 1912 ). · Alustas 2 oratooriumit " Sealpool Jordamit " jm .Heliloojana oli Tobias eesti instrumentaalmuusika alusepanija. Tema eeskujud heliloojad olid J. S. Bach, G. F. Händel ja L. van Beethoven. Oma loomelaadilt oli ta klassikalis romantiline, kohati modernistlik ja impressionismi mõjutustega
annaabi.ee 
