folkloorsus ja ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine. Tema küpse perioodi looming läheneb stiililiselt enim neoklassitsismile. Bartóki muusika on küll enamasti tonaalne, kuid harmooniat rikastavad laadivälised dissonantsid ja polütonaalsus. Bartóki klaverimuusikast on tuntumad teosed ,,Allegro barbaro" ja klaveritsükkel ,,Mikrokosmos". Viimast kirjutas ta 11 aastat ja see koosneb 153 eri raskusastmes klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Lavamuusikast on populaarsuse võitnud muinasjutuaineline ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss", impressionistliku koloriidiga ballett ,,Puust prints" ja pantomiimballett ,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega". Bartóki instrumentaalmuusika filosoofilisem ja enimesitatud osa on kirjutatud hilisel loomeperioodil, mis hõlmab helilooja 10 viimast eluaastat
hakkavad kummalise võõra haavad veritsema ning seejärel ta ka sureb. Libreto varjamatu seksuaalsus oli ka peamine põhjus, miks Ungari teatrid ei julgenud teost lavale tuua ning "Võlumandariini" esmalavastus toimuski 1926 aasta l hoopis Kölnis. Ulatusliku klaveritsüklu "Mikrokosmos" kirjutamis alustas Bartok 1926 aastal ning lõpetas selle 11 aastat hilejem. Pikaajalise töö tulemusena sai kaante vahele 153 klaveripala, mis ilmusid kuues vihikus. "Mikrokosmos" kuulub tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Selle esimesed palad on jõukohased ka väikestele muusikaõppuritele, viimased, järk-järgult üha raskemateks minevad lood eeldavad aga esitajatelt juba üsna viimistletud mängutehnikat. Kogumiku pealkiri viitab sellele, et mängutehnilise meisterlikkuse "kosmosesse" lendamiseks tuleb alustada väikestest ja lihtsatest, teiste sõnadega "mikroasjades". Teost võib nimetada ka omamoodi Bartoki kompostitsioonitehnika õpikuks. Viimane loomeperiood
annaabi.ee 
