Ilmalik muusika Klassitsismi ajastul hakkas vaimulik muusika oma tähtsust kaotama Heliloojad Joseph Haydn üks kolmest Viini klasskust, klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki zanreid, kuid tuntumad neist on oratoorium ,,Aastaajad" ja sümfoonia ,,Üllatussümfoonia" Tema pani keelpillikvartettile aluse. (1732-1802) Wolfgang Amadeus Mozart lääne muusikaajaloo üks säravaimaid andeid, imelaps, kes juba kuue aastasena esines keisrinna ees omaloodud klaveripaladega. Kuulsamad teosed on ooperid ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt"(rahvusliku ooperi rajaja), sümfoonia nr 40 G-moll ja serenaad ,,Väike öömuusika". Kuulsaim kolmest Viini klassikust (1756-1791) Ludwig van Beethoven viimane kolmest Viini klassikust, kes on tuntud just oma mässulise meele poolest. Ta on loonud kokku 9 sümfooniat, neist kuulsaid on tema V sümfoonia. IX sümfoonia viies osa ,,Ood rõõmule" Schillerile teksti on Eli hümn
muusikat ning populaarset klassikalist muusikat. Salongimuusika sai oma nime ja olemuse 18 sajandil prantsuse suurkodanluse salongidest, kus seltskondlikku vestlusse põimiti muusikalist meelelahutust. Mida jõukam majahärra, seda kuulsamad virtuoosid esinesid tema salongides. 19 sajandil levis niisugune seltskonnaelu vorm teistessegi maadesse ja laiematesse jõukama kodanluse kihtidesse. Palgatud kunstniku asemel esines siis tavaliselt majaproua või tütar, enamasti kergemate klaveripaladega, vahel lauluga klaveri saatel. Seoses sellega tekkis eriline, eelistatavalt sentimentaalne või illustratiivne klaveriliteratuur. Ajapikku sai kombeks, et ka keskklassi peretütred pidid peale näputöö oskama klaverit mängida, nii hästi või halvasti, kui see neil välja kukkus. 19 sajandi lõpupoole hakati salongimuusikat üha enam mängima kohvikutes ja restoranides. Tagasihoidlikumad lokaalid piirdusid duo (klaver, viiul), või trioga
annaabi.ee 
