teosega, mis siiani on teatrites mängukavas. 1875a esietendub tema ooper ,,Carmen", mida tabas samuti vihane kriitika mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni ja Bizet suri südameataki tagajärjel 75a suvel. Bizet ise nimetas oma ooperit koomiliseks kuna selles ooperis esines ka kõne, ent Carmen on sisult traagiline. On kirjutanud muusikat mitmes zanris (orkestrit, klaverimuusika, laulud), kuid siiski kirjutas eelkõige oopereid mida ligi 30. eluajal nad edukad ei olnud. Hinnatud kui klaverimuusik. Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Itaalias Roncole külakeses. 7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline, hiljem õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetuse. 1839 mil elas Milanos lavastati La Scalas tema ooper ,,Oberto" mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper ,,Nabucco" esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse veel ,,Ernani"; ,,Macbeth"; Luisa Miller" jt. 1851-1853 lõi oma 3pop ooperit: ,,Rigoletto"; ,,Trubaduur"; ,,Traviata"
ühendas meloodiline ja lüüriline karakter. 19. sajandi üks hinnatuim muusik oli Poola helilooja Fryderyk Chopin. Chopin lõi täiesti ainulaadse klaverifaktuuri, milles on oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Ungari helilooja, dirigent ja pianist Ferenc Liszt oli teine hinnatud klaverimuusik, kes tunnustati 19. saj suurimaks klaverivirtuoosi pianistiks. SÜMFOONILINE POEEM Uueks žanriks romantismiajastu orkestrimuusikas oli üheosaline sümfooniline poeem, mille esimesena võttis oma loomingus kasutusele Ferenc Liszt. Sümfooniline poeem on programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane või siis mõni kirjanduslik süžee. INSTRUMENTAALKONTSERT 19
Hector Berlioz 1803-69 Felix Mendelssohn 1809-47 Fryderyk Chopin 1810-49 Robert Schumann 1810-56 Ferenc Liszt 1811-86 Richard Wagner 1813-83 Giuseppe Verdi 1813-1901 Tegevus koondub Pariisi, salongi kunst õitses. H.Berlioz sümfoonia"Harold Itaalias", ,,Romeo ja Julia", oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõli", Reekviem, Te Deum; ooperid:"Troojalased","Beatrice ja Benedict" Uut tüüpi sümfooniate looja, ühendas erinevaid zanre. Klaverimuusik Fryderyk Chopin 1810-1849, isa oli prantslane, ise pidas end poolakaks. Sündis Varssavi lähistel Zelazova-Volas. Elas Pariisis, valdavalt klaverihelilooja. Rajas uue tehnika-pehme, laulev stiil. Tema teostest võib leida traagikat, dramatismi, südamlikkust, intiimsust, unistavust, suursugusust ja lihtsust. Kõik see on edasi antud väga peene poeetilisusega. Sageli leiame siit melanhoolse kurbuse ja õnne võluvat segu.
annaabi.ee 
