ja voogava muusika poolest. Viiuli repertuaarist on kõige tuntuim „Armastuse poeem“. Artur Lemba kirjutas Eesti esimese sümfoonia ja Eesti esimese ooperi „Sabina“ (1905), kuid millegipärast loetakse Eesti esimeseks ooperiks alles 1928. aastal avaldatud Evald Aava „Vikerlasi“. Artur Lemba kirjutas kaks sümfooniat, viis klaverikontserti, ühe rapsoodia klaverile ja orkestrile „Tuljaku“ teemal, kaks pidulikku avamängu sümfooniaorkestrile, ühe keelpillikvartetti, ühe klaverikvarteti, neli klaveritriot, kolm viiulisonaati, kaks klaverisonaati, umbes kolmkümmend koorilaulu ja neli ooperit. Lisaks on ta kirjutanud teose „Poeme D’amour“ viiulile ja klaverile. Kokkuvõte Artur Lemba oli tunnustatud helilooja, pianist ja pedagoog. Koos oma vennaga peetakse neid ühtedeks Eesti esimeseks professionaalseteks pianistideks, kes esinesid ka väljaspool Eestit. Artur Lemba andis suure panuse Eesti muusikasse ja ta on üks Eesti muusika teerajajatest. Alates 1944
muusika ja dzässiga. Näiteks mängis ta väikeses kabaree saateansamblis ja esines Odessast päris estraadilaulja Isa Krämeriga. Aastatel 1929-1930 käis Lukk koos Krämeriga kontsertreisidel Saksamaal, Belgias, Inglismaal ja Itaalias. Üks kontsert anti isegi Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Estraadikava kõrval esitas Lukk näiteks ka Liszti ja Chopini klaverimuusikat. Aastatel 1933-1934 osales Lukk nimeka Berliini klaverikvarteti töös, millega esineti Taanis, Itaalias, Marokos ja kolmel korral ka Eestis. Kontsertide esimese poole kavas olid klassikalise teosed (Bach, Schubert, Strauss, Rimski-Korsakov), teises aga kergemuusika seaded neljale klaverile. Bruno Luki kontserttegevus kestis üle 40 aasta. Sinna alla mahub hulgaliselt kontserte soolokavadega, kammeransambli partnerina, sealhulgas klaveriduos Anna Klas Bruno Lukk, ning solistina sümfooniaorkestri ees
annaabi.ee 
