puhkused igavesti kesta ja kolmandas osas oli taas tempo tõstetud kiireks ja solist näitas oma oskusi kuna minu jaoks tundus üpris keerulise klaverimänguna kuna näpud liikusid jube kiiresti ja osavalt. Samamoodi nagu esimeses osas, läks terve aja nii, et ei olnud mingit hingetõmbamis hetke ehk teos algas energiliselt, siis ''puhati'' ja jätkus samamoodi energiliselt kuni lõpuni. Klaverikontsertidest on see kõige paremini säilinud ja koguaeg aktuaalne olnud võrreldes teiste Mozarti klaverikontsertidega, mis unustustehõlma sattusid. Arvatakse, et see on romantilise väljenduslaadi pärast. Siis saabus vaheaeg ja peale vaheaega esitati Mozarti avamängu ooperile ''Võluflööt''. Ma arvan, et iga inimene teab, kuidas võluflöödi ooper kõlab, aga paljud ei pruugi tunda ära selle avamängu. Kohe eriti ei olegi midagi kuulda, jube vaikse algusega on ning siis muutus tempokamaks, aga oli ikka päris vaikne ja kohe tempo jäi samaks, aga muutus palju valjemaks ja isegi, et ehmatas natukene
Lõpuks veel ühest ammusest ajast suurt tähelepanu äratanud fenomenist imelapsest. Selle all mõistetakse last, kellel on juba väga varases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed mingil alal. Need alad võivad olla näiteks muusika, kunst, matemaatika, male. Mõnikord on sellised lapsed täiskasvanuna osutunud geeniusteks, vahel aga jäänud keskpärasele tasemele. Imelapse fenomeni omamoodi sümbol on Wolfgang Amadeus Mozart, kes juba väikelapsena esines klaverikontsertidega ja komponeeris arvestatavaid helitöid. Teiselt poolt on palju näiteid selle kohta, et hiljem geeniusteks osutunud isikud ei paistnud algul üldse millegi erilisega silma, õpetajad pidasid neid lausa keskpäraseks. Seesuguse näitena on sageli toodud Albert Einsteini, kelle andeid, rääkimata geniaalsusest, ei avastatud isegi kõrgkoolis. Nagu eelnevalt ilmneb, on andekust määratletud vägagi mitmesugusel viisil. Sageli ongi
annaabi.ee 
