PEETER SÜDA (1883-1920) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. Üks suuremaid Eesti orelikunstnikke ja heliloojaid. Tema muusikast on säilinud vähe, kuid kõik selle võib nimetada Eesti muusikaklassikaks. ARTUR LEMBA (1885-1963) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi väga väljapaistvate tulemustega klaveri ja oreli erialal. Jäi Peterburgi kuni 1920. Tallinnas konservatooriumi klaveripedagoog.Esimene Eesti professionaalne pianist, silmapaistev klaverihelilooja siiani tuntum teos I Klaverikontsert 1905 (kokku 5). Helikeel rahulik, lüüriline. Loonud 2 sümfooniat (esimene Eesti sümfoonia 1908). Lõi oopereid. Lembitu tütar (1908) võinuks saada Eesti esimese ooperi looja au, kuid lavastus kukkus ebaprofessionaalse Vanemuise koosseisu tõttu läbi ning langes intriigide ohvriks. Väga populaarne viiulipala Armastuse poeem. EVALD AAV (1900-1939) Temale kuulub esimese Eesti ooperi looja au. Hooajal 1928/29 esitati Estonia teatris
Giuseppe Verdi 1813-1901 Tegevus koondub Pariisi, salongi kunst õitses. H.Berlioz sümfoonia"Harold Itaalias", ,,Romeo ja Julia", oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõli", Reekviem, Te Deum; ooperid:"Troojalased","Beatrice ja Benedict" Uut tüüpi sümfooniate looja, ühendas erinevaid zanre. Klaverimuusik Fryderyk Chopin 1810-1849, isa oli prantslane, ise pidas end poolakaks. Sündis Varssavi lähistel Zelazova-Volas. Elas Pariisis, valdavalt klaverihelilooja. Rajas uue tehnika-pehme, laulev stiil. Tema teostest võib leida traagikat, dramatismi, südamlikkust, intiimsust, unistavust, suursugusust ja lihtsust. Kõik see on edasi antud väga peene poeetilisusega. Sageli leiame siit melanhoolse kurbuse ja õnne võluvat segu. Chopin on muusikaajaloo üks suuremaid meloodiameistreid, teemade kordused on sageli kaunistatud meloodilise figuratsiooniga. Tihtipeale võib tema teostest leida poola rahvaviiside järelkaja
annaabi.ee 
