Kuna vahepeal tuli sõda, oli tal klaveriõpetajaid üsna mitu. Nendeks olid Helm Viitol-Mohrfeld, Artur Lemba, Anna Klaz ning viimasena Erika Franz. Ester Mägi suutis kokku viia nii üldhariduse omandamise koolis, kui ka musikaalse hariduse saamise üheaegselt. Nii lõpetas ta 1941. aastal keskooli, kuid siis tuli sõda, mida helilooja kirjeldab kui väga rasket aega tema elus. 1945. aastal tabas teda tagasilöök haigestusid tema käed ning tema edasised õpingud klaverialal olid seatud küsimärgi alla. Konservatooriumis soovitati, et ta võiks minna ajutiselt teise kadeetrisse, näiteks muusikateadusesse. Kuid Karl Leichteri soovitusel astus ta hoopis kompositsioonikateedrisse, kuhu astumiseks esitas ta Heino Ellerile kaks laulu, mille ta eelmisel päeval kirjutanud oli, ning ta võetigi vastu. Seal pääses ta Mart Saare klassi, kus tema käe all algas Esteri komponistiks õppimise teekond. Mart Saar Ester Mägi õpetajana
Ja võitsimegi, seepeale anti meile tavatu võimalus: sisustada pooletunnine oma saade. Kuna me pidasime end piisavalt tegijateks, otsustasime esitada oma tehtud lugusi. Nii saingi tehtud esimesed lood. Neid lugusi kuulis ka Uno Naissoo, kes kutsus mu enda juurde ja soovitas tungivalt muusikat õppima minna". 1.2 Õpingud Muusikakoolis ja konservatooriumis Kuna 4. Keskkool tehti järsku kaheksaklassiliseks, jäi Ehalal muusikakooli klaverialal lõpetama. Tema pinginaabri Peeter Podelski soovitusel mindi proovikatsetel Tallinna Muusikakooli ( praegu G. Otsa nim. muusikakool). Kahjuks ei pääsenud temaga sisse pinginaaber Peeter. Ehala isa, kes oli hea tuttav kooli õppealajuhataja Valdo Ratassepaga, pidas temaga nõu, kas panna Olav õppima klaverit või muusikateooriat. Kui Ratassepp kuulis, et Olav Ehalal jäi lastemuusikakoolis klaver lõpetamata, suunas ta Olavi muusikateooria suunas.
annaabi.ee 
