Alexandrina Victoria Pisike Aleksandrina Victoria sündis 24. mail 1819. aastal. Emaks oli tal Saksi-Coburgi printsess Victoria ja isaks George IV venna Kenti hertsog Edward. Aleksandrina oli Edwardi ainuke seaduslik laps. Tüdrukul oli poolõde Feodore, kes oli talle väga meeldiv, ta lausa jumaldas teda, aga üpris suure vanusevahe tõttu nende suhtlemine jäi ema ja lapse tasandile, mitte nagu õed räägivad kõiksuguseid klatse. Veel oli tal poolvend Karl. Kui Briti troonipärijat teda ei võetud, sest oli alles kolmas troonipärijate järjestuses. Hilisemas elus on Victoria öelnud, et lapsepõlves oli ta kurb, armastust polnud tal kellegagi jagada, kuna emaga nad hästi läbi ei saanud, isa tal polnud, pärisõdesid- vendi polnud, et ta ei tea, mis on õnnelik perekonnaelu. Ta oli jonnakas, õppida ei tahtnud, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Ega tema õpetamist ka
tõtt ja tegi etteheiteid valetajatele. Tänapäeval tuleb kohtus ette valetunnistuste andmist, ent nüüdne kohtumõistmine ei põhine ainult tunnistajate süüdistusel vaid eelkõige tõenditel, tõestatud faktidel. Nii tuleb harva ette ekslikke kohtuotsuseid, et süütut inimest karistatakse või ammugi, et ta surma mõistetakse. Ligimesele ei tehta kurja tema peale valet tunnistades mitte üksnes kohtus vaid ka tavaelus. Sageli kuuleme laimu, klatse, või levitame seda ise. Sellised valetunnistused võivad vahel kellelegi väga palju haiget ja kurja teha, riidu õhutada. Pigem tuleb teisest püüda head rääkida ja kui ka tõesti on too millegi inetumaga hakkama saanud, siis sellegi poolest ei maksa sellest üle küla kahjurõõmsalt pasundada vaid tuleb püüda teist vabandada. 9. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda. Algselt sõna himustama ei tähendanud tunnet, vaid aktiivset
annaabi.ee 
