Vesi:H-sideme eluiga umbes 10 pikosekundit (10 ^-12) 5. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesikeskkonnas. Amfifiilsed molekulid ja nende käitumine vees. Vesikeskkonnas koonduvad positiivse laenguga ioonide ümber vee negatiivse laenguga hapniku aatomid ja negatiivse laenguga ioonide ümber koonduvad vee positiivsed vesiniku aatomid. Selle toimel moodustub elektrolüüdi(iooni) ümber hüdraatkest. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee molekulidest klatraadi struktuur. Hüdrofoobsed ehk vett hülgavad molekulid koonduvad omavahel kokku ja nende ümber moodustatakse vesiniksidemetega klatraat. Amfifiilne ehk amfipaatne. Termin tähistab molekule, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida "tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda. (molekulil on polaarne pea ja apolaarne saba) 6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade
negatiivne ja -TS on positiivne ning see teeb G positiivseks). Vee entroopia langus on üheks hüdrofoobsete molekulide lahustumatuse põhjuseks, isevooluliselt tahaksid veemolekulid olla võimalikult organiseerimata ehk juhuslikult. Vee entroopia langus on ka üheks põhjuseks, miks hüdrofoobsed molekulid omavad vesilahuses tendentsi agregeeruda. Õli vette asetamisel ja loksutamisel tekivad vette õlitilgad. Ühe suure tilga ümber moodustunud veemolekulide klatraadi tekkega kaasneb väiksem korrapära kasv kui on kahe väiksema tilga ümber moodustunud klatraatide põhjustatud summaarne korrapära kasv. Teisisõnu öeldes, vette asetatud hüdrofoobne aine püüab minimiseerida oma pindala ehk minimiseerida kontakti veega. Kõikvõimalikest geomeetrilistest kujunditest omab antud ruumala juures kõige väiksemat pindala kera ja seetõttu püüavadki vette asetatud hüdrofoobsed ained võtta kera kuju.
annaabi.ee 
