nimelt Eesti territooriumil. Näiteks Eesti sadamate puhul on esmajärgulise tähtsusega nende külastamistihedus teiste riikide, mitte Eesti ettevõtetele kuuluvate kaubalaevade poolt. Teisest küljest, formaalselt merendusklastrisse kuuluvad Eesti meretranspordi või kalapüügifirmad või laevaremonditehased võivad opereerida kaugel väljaspool Eesti territooriumi, näiteks Soome ja Rootsi vahel, Leedus või Aafrikas. (Merenduse klastriuuring, 2015) 6. Allikad: 1. Merenduse klaastriuuring, 2011 [WWW] http://www.ttu.ee/public/m/mereakadeemia/dokumendid/ematak/Merenduse_klasteruuring.pdf 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Eesti merenduspoliitika 2012-2020,2015 [WWW] https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf
Kuna klastrid on eelkõige probleemide lahendamise vahend, keskenduvad klastrikeskuste osalised üldjuhul teatud ressursside ühiskasutusele, mille levinuimad eesmärgid on: · ühine turundus, eksport, toote ja/või regiooni tootemargiarendus; · ühine väljaõpe, täiendõpe, tehniline ja juhtimiskoolitus; · ühine logistika, tootmine, tarneahela arendamine; · ühine tootearendus, teadus ja arendusprojektid. Eesti Mereakadeemias koostati 2006.a. Eesti merenduse klastriuuring. Uuringu eesmärgiks oli Eesti merendusklastri 100 suurema ettevõtte määratlemine ja nende seos Eesti Mereakadeemia teenuste huvi selgitamisega. Uurimuse põhjal moodustas alamklastri 100 suurema käibega ettevõtte kogukäive 2004.a. 32 miljardit krooni. Uurimuse põhjal peeti Eesti merenduse seisukohalt prioriteetseteks uuringuid järgmistes valdkondades: sadamate võrk ja andmevahetus, uute sadamate ja infrastruktuuri kiirendatud
annaabi.ee 
