• geoloogiline ajalugu Fülogeneetiline ja funktsionaalne liigirikkus Fülogeneetiline mitmekesisus on bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse mõõde, mis näitab seda, kui lähedalt on mingis looduslikus kogumis (näiteks prooviruudus, koosluses, bioomis, regioonis, kontinendil) koos eksisteerivad liigid omavahel suguluses. Kui liigid on lähisugulased, on tegemist väikese fülogeneetilise mitmekesisusega ehk fülogeneetilise klasterdumisega. Funktsionaalne liigirikkus on elurikkus põldude ja maastiku tasandil, mis pakub ökosüsteemi teenuseid, mis omakorda toetavad jätkusuutlikku põllumajandustootmist. Lisaks omavad nad ka üleüldist positiivset mõju keskkonnale kui ka ühiskonnale tervikuna.[1] Põllumajandusmaastikul eksisteerib poollooduslikule kooslusele omane elurikkus, mida muudelt aladelt ei leia, ning selle säilimiseks on vajalik pidev inimtegevuse jätkumine.
taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondades. Fülogeneetiline - on bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse mõõde, mis näitab seda, kui lähedalt on mingis looduslikus kogumis (näiteks prooviruudus, koosluses, bioomis, regioonis, kontinendil) koos eksisteerivad liigid omavahel suguluses. Kui liigid on lähisugulased, on tegemist väikese fülogeneetilise mitmekesisusega ehk fülogeneetilise klasterdumisega. Kui liigid on omavahel kaugelt suguluses, on fülogeneetiline mitmekesisus suur ehk fülogeneetiline struktuur on hajutunud. Funktsionaalne mitmekesisus - süsteemid koosnevad väga erinevatest algosadest, milleks ökosüsteemi puhul on mingi populatsioon või isend, kõik nad täidavad mingit rolli. Liigifond - Kooslusesse saavad sisse levida vaid need liigid, mis suudavad selles koosluses elada, neile on sobivad keskkonnatingimused ning nad on ümberkaudu olemas ja nende teel
annaabi.ee 
