III Lisand Öeldiseta sõnarühm, mis iseloomustab sedasama olendit, eset või mõistet mida põhisõnagi, ainult üldisemalt. N: Mina Peeter August ei vaata televiisorit. NB! Lisandi komaga eraldamisel tuleb jälgida lisandi paiknemist põhisõna suhtes ja lisandi käänet. 1. Eeslisandit komaga ei eraldata. N: Tartu ülikooli professor akadeemik Boris Tamm esines kõnega. 2. Olevas käändes järellisandit komadega ei eraldata N: August Kiil Kuressaare Ametikooli 11D klassivanemana teeb tunnis alati tööd. 3. Sidesõnadega ,,KUI" algavad järellisandid komadega ei eraldata. N: Mikk Tagu kui meie kooli pikaajaline direktor esines kõnega. 4. Omastavas käändes (kelle, mille) järellisandid eraldatakse komadega ainult põhisõna poolt. N: Karol Kuntseli, kuulsa lastelavastuse ,,Buratino" Artemoni osatäitja kirjanduse hinne oli koolis alati 5. 5. Kõigis ülejäänud käänetes järellisandid eraldatakse komadega mõlemalt poolt.
Täiend täpsustab või iseloomustab tegevustikku, olijat või tegevust nt. KÜLM suvi. Täiend kuulab nimisõna juurde. Määrus tähistab lauses tegevuse kaudseid osalisi a tegevusega seotud asjaosalisi. (koha-, aja-, viisi-, hulga-, valdaja- (õpilasele kellele? Kellel? Kellelt?), vahendi- ( markeriga- millega?) ja rõhumäärus (arvatavasti, loodetavasti, nii, vist, võib-olla jne) Olevas käändes on KOMATA nt.Mari meie klassivanemana on tubli. Eelislisand-> KOMATA nt. Meie klassivanem Mart on tubli. Järellisand-> KOMA(DE)GA Mart, meie klassivanem, on tubli. Omastava käände lisand-> Üks koma nt. Mardi, meie klassivanema hinded on korras. Kui-lisand -> KOMATA nt. Mart kui meie klassivan on meile eeskujuks 10) Rind- ja põimlause. Lauselühendid. . LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või
annaabi.ee 
