10. Ajalehed poliitilise kommunikatsiooni vahendina (Chalaby, vt. kompendium): Briti ja Eesti näitel. Poliitilise ajakirjanduse algus Eestis: aatemehed ja majandusmehed (mis väljaanded, kes eesotsas, mis ideid kandsid?). Postimehes (Tõnisson oli nende võll!) olid aatemehed. Nad ei tahtnud minna kaasa 1905. aasta revolutsiooniga, vaid tegutseda seaduslikult ja vägivallatult. Klassivaenu vastu, noh. Majandusmehed olid Teatajas (Päts). Tahtsid just minna revolutsiooniga kaasa, osutasid klassivahedele meie ühiskonnas. Ajalehed koondasid sarnaste poliitiliste vaadetega tüüpe, kes hiljem tegid oma parteisid. Näiteks: Postimees + Elu + Sõna = Eesti Rahvameelne Eduerakond, Tõnisson Uudised = Eestimaa Sots-Dem Tööliste Ühisus (föderalistid), Peeter Speek Edasi + Kiir + Sotsiaaldemokraat = VSDTP Päevaleht, Virulane, Sõnumid, Kodumaa liberaaldemokraatlikud 11. Ajalehtede kommertsialiserumine USAs ja Eestis. Miks KÜ Postimees jäi majanduslikus mõttes teistest nõrgemaks
seisukohad eesti ühiskonna arengu põhiküsimustes. Erinevalt suhtuti klassivõitlusse, revolutsiooni eesmärkidesse, erinevalt nähti eesti rahva osa. Tuntuim tollastest ajakirjanduslikest poleemikatest on kahe päevalehe Postimehe ja Teataja vastasseis, mida teatakse kui "aatemeeste" ja "majandusmeeste" vaidlust. Radikaalide ja liberaalide toimetatud Teataja soovitas aktiivselt revolutsiooniga kaasa minna, selgitas klassisuhete iseloomu, osutas klassivahedele eesti ühiskonnas endas. Postimees oli seadusliku tegutsemise poolt, taunis vägivalda ja rahva lõhestamist klassivaenu õhutamisega. Teataja sünd tõi poleemikasse diskussiooni ühiskonna arenguteede ja võimaluste üle. Nende vaidlustest Postimehega oli ainult kasu: õpiti elule ja toimuvale avaramalt vaatama, mõtteid täpselt väljendama, hinnanguid selgitama ja kaitsma. Aru 2008: 129) Ajalehetoimetuste juurde koondusid ühesuguste tõekspidamistega inimesed, kes
annaabi.ee 
