Omistades mõistele valitsemine konkreetsema sisu, osutub vajalikuks ka juhuslik tunnus mingi konkreetse riigivalitsemise vormina. Viimast veelgi konkretiseerides tekib vajadus juhuslikku tunnust omakorda liigendada lahutamatuks ja lahutatavaks. Sealjuures lahutamatu ja lahutatav juhuslik tunnus on samuti seotud mõiste abstraktsuse astmega - üleminekul üldiselt vähemüldisele mõistele, väheneb lahutamatu ja suureneb lahutatava juhusliku tunnuse osakaal. Näit., riigivalitsemise vormi kui klassitunnuse üks liik on demokraatia, mille juurde kuulub liigierisuse tunnusena parlament. Mõnes riigis on parlament nimetatud riigikoguks, mõnes teises riigis - riigi duumaks. Mõnes riigikogus on 101 liiget jms. - nendel juhtudel on tegemist lahutamatu juhusliku tunnusega. Kui liikuda veelgi vähemüldisele mõistele, jõuame mingi konkreetse riigikogu isikkoosseisu tasandile, mis on lahutatav juhuslik tunnus liigile parlament. 2.2. Mõiste sisu ja maht.
gruppidevahelisele diferentseerimisele mõju: · Indiviidid peavad teadvustama oma kuuluvust gruppi, kui ühte aspekti oma isiksusest, end subjektiivselt identifitseerima talle relevantse grupiga. Ja kui sooline identiteet teadvustub reeglina automaatselt juba varajases lapsepõlves, siis kuuluvus näiteks sotsiaalsesse klassi ei pruugi lülituda ,,minasse" kogu elu jooksul. Sel juhul ei toimu diferentseerumine ja võrdlemine klassitunnuse järgi (samuti käitumise teiste vormide järgi, mis on seotud klassi identifikatsiooniga · Sotsiaalne olukord peab olema selline, et selles omaksid kohta gruppidevahelised võrdlused, mis annaksid võimaluse valida ja hinnata relevantseid väärtusi. Gruppidevahelised erinevused pole mitte kõik võrdse tähendusega. Näiteks suurte gruppide jaoks on ühes sotsiaalses situatsioonis olulisemaks tunnuseks nahavärv, teises aga keel,
annaabi.ee 
