Pärast 1991 aasta detsembris viimaste alles jäänud liiduvabariikide laialimineku kuulutamist lagunes NSV Liit lõplikult ja riismetest loodi SRÜ. SDV aga liitus 1990 aasta oktoobris SLV- ga. Kommunismi valitsemise poliitikas lõpetas minu arvates kõlm sõda. Kommunism ise on sotsiaalse eksistentsi ühine organisatsioon, mis on rajatud varade kollektiivsele omandile. Nagu Marx seda seletab on kommunism klassitu ühiskond, kus rikkus oli ühine, tootmine oli vastavalt inimeste vajadusele ja riik oli ära närbunud lastes valitseda inimeste enesetunnetusel ning spontaansel harmoonial. Parteil kes valitses kommunistlikus riigis oli juhtiv ja juhatav roll ühiskonnas, kontrollides kõiki institutsioone, kaasa arvatud majandus, haridus, kultuuri ja vabaaja institutsioonid. Enamus post-kommunistlikke riike on tänaseks suutnud oma mineviku suuremal
otstarbeks. Kui raha ja aega vaba aja teenindus ja tööstus. Perekesksus ja individuaalse edu aspektid säilisid, kohandati uue ümbruskonnaga. Äärelinnas tuli kõik teenused majja sisse osta. Auto. Vaba aja kultuur põimiti filmi, radio ja televisiooniga. Naudingu tarbimine, tööeetika murenes. Pastorite ja pere mõju järjest vähenes. Reklaam. Muutused perekonnas ja hoiakutes. Väiksemad pered. Vanematel rohkem aega. Kujunes vaba aja tarbijate klassitu ühiskond. Vaba aja harjumuste osas kõik võrdsed. Töö muutus vahendiks privaatse naudingu ostmiseks. Töö eetiline tähendus kadus. Alguses religioosne väärtus, siis airline, nüüd kadus igasugune eetiline tähendus. Vaba aeg demokratiseerus Kõrgklass või kõrgem keskklass liigub vaba aja tegevustes edasi sinna, kus pole nii palju rahvast. Ajaliselt töötunnid kahanesid. Kaheksa tundi tööle, kaheksa tundi puhkuseks, kaheksa tundi oma tahte järgi.