Grande polonaise brillante (183031) Sooloklaverile: 4 rondot, 4 skertsot, 4 ballaadi 3 sonaati 12 etüüdi op 10 (pühendatud Lisztile; 182932) 12 etüüdi op 25 (183236) 24 prelüüdi (183139) 19 nokturni u 60 masurkat valsse poloneese jm Ta on loonud ka paar teost tsellole ja klaverile ning "17 poola laulu" (laulud klaveri saatega). Helikeele iseloomustus: tema helikeel on justkui süntees klassitsistlikust üldmõistetavusest ja romantilisest individuaalsusest. Klassitsistlikkus avaldub nt mõtteselguses, vormiloogikas, peenes detailide viimistluses, lõpetatuses oli omas ajas uuendaja-avangardist, võeti hästi vastu tolle aja kõige uuemeelsemas seltskonnas. Ta oli hinnatud ka laiema publiku poolt, aga seda peamiselt tänu oma valssidele ja nokturnidele. omas ajas ääretult uudse harmoonia ja tämbri kasutusega: erakordselt oluline on värv!, palju alteratsioone,
ajaloomuuseum.ut.ee/vana_anatoomikum Maarja kirik - klassitsism sakraal Maarja kirik on esimene eesti koguduse tarbeks ehitatud kirik Tartus, mis valmis 1834. aastal linnaarhitekt G.F.W. Geisti projekti järgi.Varasemalt oli Tartu Maarja kogudus olnud koos sakslaste kogudusega Jaani kirikus, kuid see jäi kitsaks ja vajati uut kirikut. Algupäraselt valmistas arhitekt kaks projekti. Üks neist oli neogooti vormides, teine aga klassitsistlik variant. Realiseerimisele läks viimane, klassitsistlikkus stiilis kirik. Kirikuosa rajati vanalinnast väljapoole Viljandi ja Võru maanteede ristumiskohale. Hilisklassitsistlikus stiilis kivist kirikuhoone ehitati 1836-1841. Kirik pühitseti esimesel pühapäeval pärast kolmekuningapäeva, 11. jaanuaril 1842. Kiriku ehitustöödega käisid kaasas mitmed raskused.13 Tööd kestsid plaanitust kauem, kuna kiriku torn varises ehituse käigus 25. septembri ööl kokku ning see tuli uuesti laduda
annaabi.ee 
