oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu endamisi (vaikse häälega juhitakse). Lugemistehniliselt raskete sõnade ja või huuli liigutades) sõnaühendite lugema õppimine. lugedes loetu sisu; vastab teksti kohta Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine käivatele küsimustele, klassitahvlilt ja vihikust. mille vastused on palas Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti otsesõnu öeldud; (õpilaspäevik, kutse, õnnitlus, saatekava, tööjuhend, mõtleb jutule alguse või raamatu sisukord) lugemine. lõpu; Sõna, lause, teksti sisu mõistmine. Teksti sisu on lugenud mõnda ennustamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm alusel. lasteraamatut, nimetab
kujutluspildi ja parendab lugeja sõnavalikut. Huvitavalt sõnastatud teksti lugenud inimene muutub paremaks, ta ei lobise enam, sest on õppinud mõtlema. 1.3.2. Mõtetega loome tekste Kui osa meist arvab, et tema ei loo üldse tekste, siis ta eksib. Ta mõtleb iga päev millelegi, seda nimetatakse sisekõneks. See selgub Jaan Tättegi eestpoolt tuttavast mõttest. Tegelikult leiab pikemaid ja lühemaid sõnumeid kõikjalt: klassitahvlilt, seintelt, reklaamplakatitelt, oma töölaualt, ajalehest, ajakirjast, raamatutest rääkimata. Inimesed mõtlevad, küllap on need mõtted erinevad, põnevad kindlasti. Huvitav on mõelda, kui palju teoseid saaks, kui panna kirja kõik inimeste mõtted. Päris salajasi mõtteid pole sobilik ehk küll raamatusse panna, aga need ilusamad, kirkamad. Kui hea on teistega oma mõtteid jagada. Ja samuti on hea lugeda teiste mõtteid.