Kaaristu on säilinud, kuid uuemate ehitistega osalt varjatud. Hoone 15. sajandi algul omandatud sise- ja väliskuju on säilinud põhiliselt tänini, kuigi väikeste ümberehitustega. 1612-13 poolitati suur eeskoda vaheseinaga, millega selle põhjapoolne osa eraldati väikeseks gildisaaliks. 16. ja 17. sajandil rikastus hoone interjöör nikerdpaneelide ja ehistahvlitega, mis on aga nüüdseks kõik hävinud. 19. sajandi keskpaigas ehitati Laia tänava poolse hoovimaja fassaad ümber klassistsislikus stiilis, sellisena on ta säilinud ka praegu. 19. sajandi lõpul ehitati neogooti päraselt teravkaarseteks ka hoone algselt neljakandilised aknad. Neogooti sisekujundus anti tollal ka eeskojale. Tänapäeval paikneb hoonesEESTI Ajaloomuuseum. Krundi keskaegne kitsas ja pikk hoov on kujunenud jalakäijatele kasutatavaks Börsi käiguks, mis ühendab Pikka ja Laia tänavat ning läbib mainitud väravahooneid. Kuna Börsi käiku piirab ühet poolt Suurgildi
Koole oli vähe,õpetakas köster,tegutseti ainult talvel.1765.a võeti vastu koolikorraldus kava,tänu sellele rajati uusi koole. *Lugemisvara-Lugejaid oli palju,seega oli vaja lugemismaterjale.Selleks olid piibel,palve- &lauluraamtud.Ilmus ka 1.maarahva kalender.Hakati kirjutama ka raamatuid.Tuntumad oli Arveliuse&Willemanni poolt. *Ehituskunst-Põhjasõja pärast peatus ehituskunsti areng.See tõusis Kadrioru lossi ehitamisega.18.saj2.poolel ehitati veel Palmse mõis ning alustati klassistsislikus stiilis arhitektuuri.Tarus rajati uuesti terve kesklinn&ülikooli hooned. 4)Pärisorjuse kaotamine Eestis *1.kriisinähud mõisamajanduses - 19saj.lõpul tekkisid esimesed kriisinähud,kuna tarbimis tase õletas mõisade majanduslikku kandevõimet.Mõisinikud võtsid võlgu ja nende maksmiseks rajati uusi põlde ja tõsteti talupoja koormisi,lõpuks saadi aru,et nii ei tulda kriisiist välja *Reformide taotlused-Mõisnkud olid reformide vastu ning talurahva õigusetu olukord
annaabi.ee 
