sajandi teisest poolest. Lähenev Suur Prantsuse revolutsioon paneb kõnelema klassidest ühiskonnas. Eelneva põhjal võime öelda, et klassid pole K. Marxi "looming", nagu pahatihti mõeldakse. Klasside kui reaalsusega tegeles sel perioodil enamik mõtlejaid. 18. sajandi teisest poolest hakati ühiskonnas klasse "nägema" ja sajandi lõpul hakati neid klasse "nägema omavahelises võitluses ". Klassiteooria loodi ühiskonnas eneses. Seega teadvustati klassiprobleem ja otsiti sellele ka jõudumööda lahendust. NB läbimurre sotsiaalses mõttes, kuivõrd senine ajalugu on valdavalt võimul olevate Suurte Inimeste (sinivereliste) tegevuse tulemus. KLASSIDE uurimine ja arvestamine sotsiaalses tegelikkus es kujunes 19. saj. Euroopa sotsiaalse mõtte domineerivaks probleemiks. Marx (Engels) lõid klassikontseptsiooni kui kõige terviklikuma suhetel baseeruva stratifikatsiooni teooria. 3. KLASSID JA EBAVÕRDSUSE TEKKIMINE K. MARX'I (1818 1883)
passiivsemaks. Suudeti opositsioon eemaldada ja inimesed leppisid olukorraga, sest kartsid vägivalda, vange ja oma arvamuse avaldamisel tagajärgi. 19. Diktatuur: ideoloogiline režiim Ideoloogiline režiim on väga tähtis diktatuuri juures, Hannah Arendti arvates ongi ideoloogiad need, mis tõmbavad inimesi ja suuri masse selle poliitilise režiimi poole. Nad annavad vastuse kogu riigi ja maailma probleemidele, natside jaoks on see rassiprobleem ja marksistide jaoks oli see klassiprobleem. Kui inimesed hakkavad neid probleeme aktsepteerima, siis võidakse autoritaarseid valitsusi pooldada ning nende tegevusi samuti pooldada, sest liigutakse ühe suure vaenlase poole. Tahetakse kogu ühiskonda enda mõtete ja ideoloogiate alla saada, et kõigi arvamus ühtiks ning ei olda ideoloogiavastaste tegevuse poolt. 20. Diktatuur: poliitiline religioon Poliitilises religioonis ei proovita oma võimu legitimiseerida jumala kaudu. See tekib siis, kui
annaabi.ee 
