*1989. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 963281 eestlast. Samal ajal oli muul maailmas 150000 eesti päritolu inimest. Väljaspool eestit elas 86000 lääneriikides ja 63000 tolleaegses NSVLs, kuni 1991, kui NSVL lagunes. Tänapäeval elab Venemaal 45000, USAs 26700, Rootsis 20500 ja Kanadas 20500 eesti päritolu inimest. Vähemalt sada eestlast on tänapäeval 28 erinevas riigis. Nii väliseestlased kui Venemaa eestlased assimileeruvad e. sulanduvad ümbritsevasse keskkonda. a) Klassiprintsiip lähtuti kahest olulisest klassist: töölisklass ja kolhoosi talurahvas b) Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik suruti peale NSV kommunistlikku ideoloogiat, rahvaste sõprust, näidati, et NSVLs on hea elada, rahvuskultuuri võis kasutada (rahvariided jm.), aga sisu pidi olema sotsialistlik c) Kodanliku ühiskonna pärand kultuuris EV kultuuripärand, sellega koos Vabadussõja ausambad, mälestusmärgid jm.
Moskva langemise vältimiseks rakendasid enamlased al 1918 maist tõsisemaid vastuabinõusid. Trotski, kes oli pärast Bresti rahulepingu sõlmimist jäänud töötuks, määrati Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimeheks ning Sõja- ja mereasjade rahvakomissariks (sõjamin). Trotski algatas kohe Punaarmee reorganiseerimise. Seni oli võetud vaid vabatahtlikke ja sedagi kahe enamliku partei liikme soovitusel, ta alustas kohe ulatuslikke värbamisi. Klassiprintsiip säilis. Rindeüksustesse värvati peamiselt töölisi ja kehvtalunikke, maarahvast. Ülejäänud inimesi värvati ka, ei saadetud rindele, aga kasutati tagalatöödel. Trotski kuulutas välja kõigi enamlaste sundmobilisatsiooni Punaarmeesse, idarindele saadeti selle tulemusel 25 000 uut meest. Sinna suunati ka Läti punased kütipolgud. Reorganiseeriti kogu Idarinde juhtimine, Trotski sõitis ka ise idarindele Kaasani lähistele
annaabi.ee 
