Ära ole minu pärast kurb. Sündida maailma on nii lihtne. Sündimisest lihtsam veel on surm. Isadora ise oli surnud, kui tema sinine sall end auto rataste vahele kinni tõmbas. Järgmiseks ongi Iisi põhikooli lõpetamine. Ta on natuke kurb, et ema tulla ei saanud, kuid too oli tüdrukule telefoni teel õnne soovinud. Isa naine Katrin ja väikevend Kalev, Roberti vanemad ning õpetaja tõid tüdrukule lilli, millest ta oli arvanud ilma jääda. Enne klassipidu läheb Iisi Katrini ja Kalevi juurde sööma ja aega parajaks tegema. Peale pitsat hakkab aga tüdrukul kõht hirmsalt valutama ning ta arvab, et tegemist on võõrasema kurja plaaniga ta ära tappa. ,, ,,Heida diivanile pikali," soovitas Katrin teekannu lauale asetades. ,,Mis mürgitus see siis võib olla? Mida sa täna söönud oled?" Ta pani Kalevi suure karu diivanilt tugitoolile ja püüdis aseme poole tuikuvat Iisit toetada: ,,Nii, heida pikali, toon sulle kohe külma vett, see toibutab
Tiina lahkub klassist viimasena, kuna ta on korrapidaja ja peab klassi ära koristama. Tiina märkab tahvli vahel nuga. Talle tuleb meelde, et on seda kunagi kusagil veel näinud, aga ei mäleta kelle oma see on. Tiina läheb õpetajatetuppa, kuid leiust ei teata ta midagi. Kahtlustatakse Villet, sest tal oli Sveniga suur tüli olnud. Nimelt oli asi selles, et mõned kuud tagasi olid Ville ja Sven Allan suurepärast läbi saanud. Tulemas oli aga klassipidu, kuid Sven ei tahtnud et Ville sinna läheks. Ville ütles Svenile ,,lollakas", Sven võttis selle nii hinge ja otsustas Villele kätte maksta. Saabus kauaoodatud klassiöö. Poisid vedasid alkoholi ja suitsu sinna. Pandi muusika käima, kõik tüdrukud seisid seina ääres ja ei julgenud tantsida. Ville tuli ja palus Tiina tantsima. Tiina oli väga meelitatud. Nad tantsisid, naersid ja lõbutsesid. Õhtu oli väga äge