ei näe ma lihtsat varianti, kuidas põimuda sinna veel netipõhised õpikud ja kõik nende kasutamisega kaasnev. Mainimist väärt on ka silmanägemise halvenemine, mis on kahjuks paratamatu. Juhul kui e-õpikud on kasutuses 1.-12. klassini, on koormus silmadele kindlasti mingil määral kõrgem kui tavaliste paberõpikute kasutamisel. Olen arvamusel, et kooli kergendamiseks tuleb eelisjärjekorras töötada õppekava ja õpetatava mahu kallal. Arvestades asjaolu, et klassinumbri suurenemisega kaasneb ka iseseisva töö maht ning see omakorda põhineb suuresti interneti kasutamisel, võib e-õpikute teke kooli lihtsamaks muuta võib-olla põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Kui näiteks gümnaasiumi õpilasena on võimalik mõndades ainetes kasutada arvutit konspekteerimiseks, oleks ideaalne variant kui ka õpikud oleksid digitaalselt üleval. See lihtsustaks õppimist ja kogu info oleks koondunud ühte kohta. Kooliteed alles alustavaid lapsi võib digiõpikute
tühik“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“). Koma, punkt, koolon, semikoolon, küsimärk ja hüüumärk järgnevad sõnale (või numbrile) ilma tühikuta ja nendele järgneb tühik. Näiteid: Miks Jüri Tamm puudus? Jüri Tamm puudus, kuna oli haige. Jüri Tamm puudus: ta oli haige. Jüri puudus 3. novembril 2014. aastal. Punktile ei eelne ega järgne tühikut araabia numbritega kirjutatud kuupäevas, kellaajas ega klassinumbri ja tähe vahel. Näiteid: Koosolek toimus 15.09.2014 kell 15.45. Jüri Tamm õpib 10.c klassis. Osalausete vahel olevat mõttekriipsu ümbritsevad üldjuhul mõlemalt poolt tühikud. Näiteid: Jüri Tamm puudub – ta on haige. Kui mõttekriips asendab sõna „kuni“, siis tema ette ega järele üldjuhul tühikut ei panda. Näiteid: Jüri Tamm puudub 1.–3. aprillini 2013. Kauplus on lahti E–R 9–17.
annaabi.ee 
