Kuna nimede valik ei ole kaugeltki ainus religioossuse näitaja, käsitleb töö esimene peatükk eestlaste religioossust ning ristimist, mis seob kristlust ja lapsele nime panemist. 4 Teises peatükis on juttu vanemate põhjendustest oma lastele nime valimisel, nimeseadusest ja selle muutumisest aja jooksul. Kolmandas peatükis võrreldakse klassinimekirju kolmekümnendatest ning tänapäevast. Töö koostamisel kasutasin mõningaid internetimaterjale, neist kõige rohkem Maris Saare uurimustööd nimede valiku põhjendustest ja Ülo Valki artiklit ristimisest ning eestlaste nimepaneku traditsioonidest muinasajal. Samuti kasutasin R.P Nettelhorsti raamatut ,,100 tegelaskuju piiblist," kust sai infot levinumate piiblinimede taga olevatest tegelastest ja nende lugudest
kehtestamine – „nende“ endi ruumis. Alguses muudab see mõned õpilased rahutumaks. Nad solvata (või tas piinlikkust tekitada). Neid käsitsi joonistatud plaane kasutan ma igas tunnis, ei oodanud seda. Pole kahtlustki, et mõned õpilased mõtlevad: „Sa peaksid olema seal klassi kuni olen nimed selgeks saanud. ees, kus me saame su elu raskeks teha...“. Mõned koolid kasutavad klassinimekirju, kus on igast õpilasest väike pilt – see on õpetaja Minnes õpilaste juurde ja algatades vestlusi (alustades vastastikuse tutvumisega) saan ma lühimälule igas tunnis abiks tema püüdlustes õpilastega toimivaid suhteid luua. Samuti tuleb vahel üleolevaid, ninatarku vastuseid. Mulle tundub, et selliste käitumiste taktikaline eiramine kasutada õpilaste nimesid klassiväliselt (koridoris ja mänguväljakul), isegi vaid põgusa tervi-
annaabi.ee 
