Koolikorraldus rajanes ühtluskooli süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7-klassine, hiljem 8- klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said ka need, kes ei väärinud. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mitmed kampaaniad: maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms. Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursusesüsteemiga
Koolikorraldus rajanes ühtluskooli süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7-klassine, hiljem 8-klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said ka need, kes ei väärinud. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mitmed kampaaniad: maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms. Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursusesüsteemiga. Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei
klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7- Jätkusid küüditamised, esimene toimus 1945 augustis, mil Eesti sakslased saadeti klassine, hiljem 8-klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus metsatöödele Komi ANSV-sse. Haripunktiks oli 1949 aasta küüditamine. kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või Märtsiküüditamise käigus 26.03.49 deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. Suurem üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said
annaabi.ee 
