Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut. 1895.a. kevadel lõppesid õpingud Võnnu külakoolis. G. Suits ei tahtnud kohe peale külakooli lõpetamist gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli edenenud eelmises koolis visalt. 1895.a. sügisel läks G. Suits Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama. Asutatud 1804.a. 4-klassilisena, asukohaga nn. Printsessi majas, muutus see õppeasutus XIX saj. jooksul 8-klassiliseks. 1880.a. koos juurde ja ümberehitustega moodustus gümnaasiumi hoonete kompleks, mis võttis enda alla Rüütli, Gildi ja Jaani tänava ning Jaani kiriku vahel oleva kvartali. 1896.a. sügisel läks G. Suits gümnaasiumi sisseastumiseksamitele. Õppenõukogu otsusega 7.sept. 1896 võeti G. Suits gümnaasiumi vastu. Suits elas õpingute algaastail äärmiselt armetutes tingimustes
neile tähelepanu pöörata. 3.1. Haridusajalugu Koosal Koosa kooli asutamise tähtajaks peetakse 1785 aastat. Esialgu oli kool ühe komplektiline. Koolimajaks oli väike hoone kahe toa ja köögiga (õpetajale) ja ühe klassitoaga.1919 muudeti kool 4 klassiliseks. 1926/1927 avati 5 klass. 1927 tegi koolijuhatja valla volikogule ettepaneku moodutsada ka 6 klass, otsus tuli eitav. Peale kolmandat ettepanekut avati 1927/1928 õppeaastal Koosa kool 6 klassilisena, kus 3 õpetajat andsid teadmisi 99 õpilasele. 1944 nimetati kool Koosa Mittetäielikuks Keskkooliks. 1962/1963 töötas kool kaheksa klassilisena ning 1963 aastal muudeti kool algkooliks. 1995 aastal õppis Koosa koolis veel 75 õpilast. Aastal 2000 suleti kool ning lapsed asusid õppima kas Juhan Liivi nim. Altsikivi Keskkooli või Vara Põhikooli. 2006/2007 moodustati Koosa lasteaia juures 4 õpilasega Vara