8.4 Kas klasteranalüüsi korral objektide klassikuuluvus on eelnevalt teada? Ei 8.5 Mis on klasteranalüüsi kasutamise eesmärk (oodatav tulemus). Klasteranalüüsi eesmärgiks on objekti kuulumine mingisugusse klastrisse, mille objektid annavad sellele klastrile sisu. Klastrisse kuuluvust saab nimetada uueks tunnuseks. 9 Diskriminant 9.1 Milleks kasutatakse diskriminantanalüüsi? Diskriminantanalüüsi eesmärgiks on etteantud teadaoleva klassikuuluvusega objektidele tuginedes prognoosida mudelisse lisatud sõltumatute tunnuste kuulumist mudelisse. 9.2 Mitme diskriminantfunktsiooniga tuleb teoreetiliselt piirduda? 9.2.1 Mitme diskriminantfunktsiooniga tuleb piirduda? Formuleerida nullhüpotees ja otsustada näite alusel. 9.3 Kuidas objektide diskriminantfunktsioonide väärtusi ja klasside keskmeid kasutatakse? Teooriaküsimus. 9.4 Kas diskriminantanalüüsi korral objektide klassikuuluvus on eelnevalt teada? Jah
jne), oluline on ainult see, et säiliks · Konto põhitunnused deebet ja kreedit, mis oleksid kajastatud alati kahepoolses tabelis. Kontole antakse ka nimetus ja number, algjääk, lõppjääk ning käive nende kahe vahel. Iga konto kuulub omaette kontoklassi, nii et klassimääratlus on samuti vajalik. Konto klassid Kontodest rääkides peab märkima, et erinevaid kontosid eristatakse teineteisest olenevalt konto iseloomust erineva klassikuuluvusega. Kontode klassideks (või konto poolteks, või suunaks, või veel milleks muuks neljandaks) nimetame me konto iseloomust tulenevat vajadust saldo suunamiseks kas deebetisse või kreeditisse. Ehk siis on kontod, mis kuuluvad varade klassi, kohustuste (võlgade) klassi, omakapitali klassi või tuluklassi. Kontode klassifitseerimist vajame me kontoplaani koostamisel. Konto liigid Eksisteerivad aktivakontod, passivakontod, aktiva-passivakontod,
kaks ideedraamat, mille ainestik lähtus piiblist "Kohtumõistja Simson" (1927) ja "Siinai tähistel" (1928). 1929. a kirjutas ta komöödia "Mikumärdi", mille omapära peitub eelkõige erakordses tüübirikkuses. Näidend kujutab autori kaasaegset külaelu. Peategelane Jaak Jooram on suurtalunik ja põllumeeste erakonna tegelane. Jooram kehastab iseteadlikku ja seisuseuhket suurtalunikku, kelle mentaliteet ja elukäsitlus osutub naeruväärseks. "Mikumärdis" on naeruvääristatud erineva klassikuuluvusega inimesi, on esitatud nende veidrad arusaamad elust, inimlikud nõrkused. Karakterkoomikale tugineb ka H. Raudsepa "Vedelvorst" (1932), mis on kirjaniku teine tuntud külakomöödia. "Põrunud aru õnnistus" (1931), "Salongis ja kongis"(1933) ning "Mees, kelle käes on trumbid" (1938) naeruvääristavad kodanlike võimumeeste tegevust ja poliitilisi intriige, poliitiline allegooria peitub ka komöödias "Vaheliku vapustused" (1943).
annaabi.ee 
