2) kui nõustamiskomisjoni otsus ei eelda õpilasel toimetuleku või hoolduskooli õppe- kava järgi õppimist; 3) kooli kodukorra süstemaatilisel eiramisel; 4) omavalitsusega ja /või lapsevanemaga sõlmitud lepingu osapoole(te) kohustuste; mittetäitmisel; 5) kooli lõpetamisel. 4.8. 1. 9. klassi õpilased viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisesse klassi. Toimetuleku- ja hoolduskooli õpilasi ei jäeta üldjuhul klassikursust kordama. Õppenõukogu võib otsustada õpilase klassikursusele kordama jätmise kui õpilane on tervislikel põhjustel 2/3 või enam aega õppeaastast puudunud. 4.9. Toimetuleku riikliku õppekava korral võib hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud lapsevanema põhjendatud taotluse alusel õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kolmandas kooliastmes kuni kolme õppeaasta võrra valikainete omandamiseks kuni 34 nädalatunni ulatuses igal aastal. Õppenõukogu teeb otsuse ühe õppeaasta kaupa. 4.10
Ta kirjutas mitmeid õpikuid. Kõige olulisemad õpikud on: aabits ja lugemik. Jakobsoni lugemiku kasutati emakeele tundides ning tõrjus välja vaimuliku kirjanduse. Keskhariduskoolid: Enne venestamisreforme keskharidus Balti provintsides oli saksakeelne. 1820. aastaga olid kõik gümnaasiumid muudetud kolmeklassilistest viieklassilisteks. Keskhariduskoolide võrk hakkas jõudsamalt laienema 19. sajandi keskpaigast. Erakoolide tase oli väga erinev ega vastanud avalike koolide klassikursusele (Erakoolidest pääses ülikooli). Õppekava pidi sisaldama usuõpetust ja vene keelt. 1820. aastail olid Tartu õpperingkonna gümnaasiumides kohustuslikeks õppeaineteks usuõpetus, kreeka, ladina, saksa ja vene keel, matemaatika, füüsika, loodusõpetus, geograafia, ajalugu ja ilukiri. Prantsuse ja heebrea keel, laulmine ja võimlemine olid vabaained. Õpetajaskond oli peamiselt Saksamaalt. Koolidele ehitati ajakohased hooned, õpetajate palgad olid korralikud, mis võimaldas palgata isegi
annaabi.ee 
