kooli. Sinna saamiseks on kaks võimalust: koolibussid või internaat. Tekib, aga küsimus, kas 12 13 aastane laps tahab nii noorelt internaadis elada. Samuti on probleemiks raha. Kes peaks maksma koolibussi ja internaadi eest? Kõigil lapsevanematel pole sellist rahakotti, et maksta kinni lapse elamise kuskil mujal kui kodus. Haridusreformis on sätestatud punkt, et lapsi ei jääta enam klassi kordama. Õpiraskustega lastele luuakse tugigruppid ja neist moodustatakse araldi klassikomplektid. See on väga hea muudatus, kuna nii saab raskustes laps õppida enda tasemele vastavalt ja õpetaja tööd kergendab selline muudatus tunduvalt. Nad ei pea keskenduma enam õpiraskustega noore aitamisele, vaid selleks on loodud tugigrupp, kus on oma juhendajad õpilase abistamiseks. Haridusreform toob kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid muudatusi. See raskendab kohati õpilaste hariduse kättesaamist, kuid samas annab erinevates koolides
3.2 Kättesaadavus............................................................................................ 10 4. Kultuuritarbimise erinevused piirkonniti..........................................................11 5.Kokkuvõte ja järeldus......................................................................................... 13 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 15 7.Lisa 1. Üldhariduskoolid ja päevaõppe klassikomplektid maakonna järgi..........17 2 1 Sissejuhatus Selle essee pealkiri on „Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis“. Regionaalne kihistumine on üks sotsiaalse kihistumise alaliike. Sotsiaalne kihistumine on olukord või protsess, mille tulemusena inimesed ei ole võrdsed vaid grupeeruvad hierahiliselt paiknevatesse klassidesse erinevate näitajate alusel.(Aimre, 1995). Regionaalne
annaabi.ee 
