Ehitamist alustati 18. oktoobril 1936 ning lõppetööd 1929. a. Jaanuarist. Sõda vajutas koolile oma pitseri. Algklassiõpilased õppisid sel ajal juhuslikes hoonetes, keskkooliõpilased Imastu mõisas. 1944. a oli kooli seisukord masendav ning ruumide töökorda seadmisega tuli näha palju vaeva. Pärast sõda, kui algkool liideti 7. detsembril 1944 keskkooliga, hakkas õppetöö käima kahes lähestikku asuvas hoones. Aastail 1944 1950. oli koolis 639 õpilast ja 20 klassikomplekti. 1944-1950. aastal tehti algust juba teise õppe- ja katseaia rajamisega Kooli tänavas ning kolmel aastal võeti kooliaia saavutustega osa üleliidulisest põllumajandusnäitudest. Hea töö teenis medaleid ja üleliidulise preemia. 1945. aastal pani Endel Vahrsalu aluse kooli lastekoori ja sumfooniaorkestri tööle. Järgmisel õppeaastal loodi puhkpilliorkester. Sellest ajast on muusikakollektiivid aastais Tapal edukalt tegutsenud. Au see on peetud ka sporti
Kui kihtvalimi puhul valiti juhuslikult valimisse kihtidest, siis klastervalimi puhul valitakse juhuslikult klastrid. Tabel 4 Näide klastervalimi moodustamisest 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Vaja on uurida ühe piirkonna gümnasistide kultuuritarbimist. Gümnasiste on 2500, s.o. Klastrite juhuslik 25 klassikomplekti. Klassid on klastriteks, millest valitakse juhusliku valiku teel viis valik klassi, mis teeb ligikaudu 125 indiviidi. Klastervalimi eelistamise põhjuseks on see, et puudub klastrisisene nimestik, mis koostatakse uurimise käigus. Klastervaliku korral tuleb vaid koostada klastrite nimestikud. Uurimuse ajaliste ja materiaalsete võimaluste seisukohalt on see mitmeti ökonoomsem.
5 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED 1.1. Sihtgrupp Esimene otsus, mis tuli uurimistöö osas teha, oli sihtgrupi valik. Muidugi, parima tulemus saamiseks oleks pidanud küsitlema kõiki Tallinna Reaalkooli õpilasi, kuid arvestades õpilaste suurt arvu ning uurimistöö üsna väikest mahtu, ei läinud see variant arvesse. Lõpliku otsusega jäid analüüsitavateks klassideks 5., 8. ja 11., kusjuures igast vanusest küsitleti kahte klassikomplekti, et tulemused oleks täpsemad. Sellise valiku põhjuseks oli see, et 5. klass on noorim, kus saab tõsiseltvõetavast kohustuslikust kirjandusest rääkida, ning et kolmeaastane vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad. Küsitlusele vastas 194 õpilast, nendest 68 olid 5. klassist (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist (39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 poiste kasuks. 1.2
annaabi.ee 
