isaks või teaduse isaks. Veelgi ilmselgem on tema roll uue teadusharu loomisel, milleks on loogika ehk õpetus mõtlemisest. Sestap võib nimetada teda ka loogika isaks. Vaatleme lähemalt selle üht haru järeldusõpetust ehk süllogistikat. Süllogism on Aristotelese loogika tuletusvormel, kus järeldus tuleneb paratamatult kahest eelduslausest. Teisi sõnu: kahe tõsiasja olemasolust võime mõtlemise teel järeldada uue teadmise. Kõige levinum ja klassikalisim süllogism on: Eelduslause : Kõik inimesed on surelikud Eelduslause : Sokrates on inimene Järelduslause : Sokrates on surelik Süllogismivorme on teisigi. Mõned näited: Kõik m on l ükski m ei ole l kõik m on l Kõik s on m kõik s on m mõni m ei ole s Järeldus: kõik s on l Järeldus: ükski s ei ole l Järeldus: mõni s ei ole l Ja iseseisvaks harjutamiseks:
Kehastunud nimed on need, mida kannab konkreetne inimene, olend jne. Alguses olid nimed need, mis kellelgi olid. Soovitusloendid, mida saab kasutada lapsele nime andmisel. Loogika arutlustes esitati sageli konkstruktsioone, mille peale tavainimene ei tule. On arvatud ka nii, et Smith tähendab seppa, on võimalik isikunimena. Kui inimene ise on sepp, siis Smith ei ole enam nimi, vaid midagi muud. On leitud ka, et kõige puhtamad nimed on need, millel puuduvad assotsiatsioonid. Klassikalisim puhas nimi Vercingetorix. Sellest ei osata midagi välja lugeda. Üks prantslane nimetas pärisnimedeks lindude nimetusi, sest ise ta neid ei tundnud. Nimi definitsioon loogikas. Loogikas semantiline kolmnurk. Esmalt nimi e tähis, nimed jagunevad üld- ja pärisnimedeks. Pärisnimed jagunevad objektiklassinimeks (inimkond), üksikobjektide nimed (põhjapoolus). Üldnimed on objekti klassi tähistajaks (inimene). Esmalt