Cannes’i filmifestivalilt tuldi tagasi muu hulgas ka parima režissööri tiitliga. Kirjutatuna Truffaut’ ja Marcel Moussy poolt, on tegevustik suures osas autobiograafiline, toetudes Truffaut’ poolt teismelise eas üleelatule. Lisaks autorile oli produtsendi rollis ka Georges Charlot. Lugu räägib 14-aastasest poisist Antoine Doinelist (Jean-Pierre Léaud), kes on samasugune puberteedieas marakratt nagu paljud tema klassikaaslasedki, kuid jääb oma lollustega vahele ja satub õpetaja musta nimekirja. Elades kitsas Pariisi korteris koos autoriteetse ema (Claire Maurier) ja leebema suhtumisega kasuisaga (Albert Rémy), kerkivad kodused pinged pärast seda, kui sõbra René survel ette võetud popipäev koolist lõppeb sellega, kuidas mõlemad Antoine’i ema tänaval võõra mehega suudlemas näevad. Antoine toob järgmisel päeval õpetajale koolist puudumise põhjenduseks ema surma
3 "Hommikune leid" ja "Päikese maja"). Helene Maasen-Varik, luuletaja, rahvaluulekoguja ja ajakirjanik. Naaberkülas Süvalepas elas 1890. aastatel luuletaja Anna Haava. Palamusel asub muuseum, mis on üks tõmbenumbritest sealses kenas looduses. Külastajaid huvitab ,,Kevade" lugu ja kõik saavad istuda koolipinkides ning kirjutada sulepeaga, millega kirjutasid Toots ja tema klassikaaslasedki. Saab tutvuda köstri köögi, söögitoa, magamistoa ja kooli kantseleiga, mis on kahjuks veel renoveerimata. Eestlane oligi sel perioodil eelkõige maarahvas ja järjest enam kerkis majandikeskustesse üheperekonnaelamuid. Siit kasvas vajadus oma ümbrus kauniks muuta, mida peeti vajalikuks teha ka väljaspool oma kodu. Tehti koristustöid ja rajati haljasalasid. Kuna koolis oli kohustuslik käia kaheksa klassi, siis nappis nii mõnelegi alale ülikooliharidusega spetsialiste
annaabi.ee 
