ülesandeid ja funktsioone hinnatakse ja tasustatakse kõrgemalt; Weberi kirjeldatud 3 stratifitseerimise meetodit: 1) klass samal majanduslikul tasemel inimesed; 2) staatusgrupp põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimese klassipositsioonist; 3) partei poliitiline ühendus, mis võib, aga ei pea väljendama klassihuvisid Võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele; sotsiaalne ressurss; autoriteet viitab võimule, mis käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega (nt president, politseinik, lapsevanem, õpetaja) ning mida peetakse legitiimseks ühiskonna teiste liikmete poolt; mõjuvõim inimese võime veenda teisi järgima tema tahet ning see põhineb peamiselt isiklikel omadustel ja vähem sotsiaalsel staatusel;
või ei teadvusta oma ühiseid majandushuvisid ja seejärel muutuvad või ei muutu sotsiaalseks klassiks. 2) Staatusgrupp põhineb üldjuhul sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimese klassipositsioonist: mõnes ühiskonnas austatakse kõige rohkem just inimesi, kes lükkavad endast eemale kõik maise 3) Partei on poliitiline ühendus, mis võib, aga ei pea väljendama klassihuvisid. 8.6. Kuidas haakuvad nende Weberi kihistumise vormidega järgmised kontseptsioonid: võim, prestiiz ja omand? Weberi kohaselt on võim inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele. See on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas suhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Prestiiz ehk austaatus sõltub teiste inimeste astusest. Kaasaaegses ühiskonnas põhineb see peamiselt töökohal ja sissetulekul.