- ühte liiki kuuluvad sarnaste tunnustega omavahel viljakaid järglasi saavad isendid hunt - perekonda kuuluval liigil, millel on palju sarnaseid omadusi koer - sugukonda kuuluvad sarnaste omadustega perekonnad koerlased - seltsi kuuluvad sarnaste omadustega sugukonnad kiskjalised - klassi kuuluvad sarnased seltsid imetajad - hõimkonda kuuluvad sarnased klassid selgroogsed - RIIK kõrgeim üksus loomad Klassifitseermine - ladina keel - eri rahvustest uurijad mõistavad üheti - vajalik, et kogu eluslooduse süsteemi liigirikkuses saaks orienteeruda - igal liigil on kaheosaline teaduslik nimetus - NT: Canis lupus (hunt), Homo sapiens (inimene), Picea abies (harilik kuusk) - esimene osa annab teada, millisesse perekonda liik kuulub - teine osa määrab ära liigi iseseisva üksusena Inimese evolutsioon - fossiilsete leidude põhjal need annavad enim infot inimese kohta
Soostumises on kaks faasi:a)gleistumine, kus mullaprofiilis on üksikud sinakashallid gleilaigud või kui liigniiskus on intensiivsem, siis läheb üle gleimullaks. B)teine faas on turvastumine, kui liigniiskus on veel suurem. Kamardumine ei ole mullatekke elementaarprotsess, vaid sellega kaasneb huumuse teke ja kogunemine mulda. Mida intensiivsem see, seda kultuuristatum on muld. Leostumine ehk väljauhutumine. EESTI MULLAD Muldade klassifitseermine Loit Reitami järgi. Klassifikatsiooni suurim ühik on tüüp, mis jaguneb alltüüpideks ja need omakorda liikideks. Tüüp leetunud muld Lk jaguneb näivleetunud muldade alltüübiks ja leetunud muldade alltüübiks. Leetunud muld jaguneb leetumise astmejärgi liikideks nagu nõrgalt, keskmiselt ja tugevasti leetunud mullad. Muldasid võib jaotada ka mulla lõimise alusel erimiteks. Näiteks tugevasti leetunud muld võib olla l, ls, ls1, ls2 ja ls3. Vahel kasutatakse ka grupeerimist