Steroidid Terpeenid Rasvad Glükolipiidid Galaktolipiidid Letsitiin Kefaliinid Eikosanoidid Joonis 1. Lipiidide klassifitseerimine (McDonald 2002: 33) 4 Teine võimalus lipiidide klassifit-seerimiseks on toodud joonisel 1. Selle kohaselt jaotuvad algul lipiidid glütserooli sisaldavateks ja glütserooli mittesisaldavateks lipiidideks. Viimati nimetatute alla kuuluvad sfingomüeliinid, tserebrosiidid, vahad, steroidid, terpeenid ja eikosanoidid. Glütserooli sisaldavad jagunevad omakorda liht- ja liitlipiidideks. Lihtlipiidid on rasvad. Liitlipiidid jaotuvad glüko- ja fosfolipiidideks, need omakorda glüko ja galaktolipiidideks ning letsitiiniks ja kefaliinideks. (McDonald 2002)
kasutamise võimalusi. Terminiga "pärm" tähistatakse seeneriiki kuuluvaid ainurakseid eukarüootseid mikroorganisme. Tuntakse üle 500 pärmiliigi. Vedelikus võib pärm esineda ka mõnerakuliste kogumitena, tahkel söötmel pastataolise konsistentsiga kolooniatena. Mõningates tingimustes moodustab pärm ka mütseeli või pseudomütseeli. Pärmid ei moodusta viljakehi. Peamiselt soolise paljunemise iseärasuste järgi klassifit-seeritakse pärmid kolme klassi - Ascomycetes, Basidiomycetes ja Deuteromycetes. Alkohoolsete jookide ning pagaritoodete valmistamine põhinebki pärmide poolt esilekutsutaval akloholkäärimisel. Käärimistööstuses kasutatakse valdavalt perekonda Saccharomyces kuuluvaid pärme, nagu õllepärm - Saccharomyces carlsbergensis, pagaripärm - S. cerevisiae, veinipärm S. vini jt. Hapupiimas kääritab laktoosi Saccharomyces lactis. Kõige enam
9 ioonideks dissotsieerunud molekulide arv α= x 100% lahustunud aine molekulide üldarv Dissotsiatsiooniaste sõltub lahuse kontsentratsioonist – lahuse lahjendamisel α suureneb. Dissotsiatsiooniastme alusel lahjendatud lahustes (kontsentratsiooniga ca 0,1 M) klassifit- seeritakse elektrolüüdid tugevateks (α > 30%), keskmiselt tugevateks (2% < α < 30%) ja nõrkadeks (α < 2%). Eespool osutatud naatriumkloriid dissotsieerub vees praktiliselt täielikult ning on seetõttu tüüpiline näide tugevast elektrolüüdist (α ≈ 100%). Tugev elektrolüüt on ka inimese maomahlas leiduv soolhape (α = 90 – 95%). Seevastu inimese organismis elutegevuse jääkproduktina pidevalt produtseeritav süsihape kujutab endast nõrka elektrolüüti (α = 0,02%).
tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitletav. Euroopas peetakse süstemaatikat peamiselt organis- mide mitmekesisust uurivaks teaduseks, taksonoomia alla käivad klassifit- seerimise teooria ja praktika. Põhja-Ameerika bioloogidel on enamasti vas- tupidi: taksonoomia hooleks on teooria, süstemaatika alla käib praktiline klassifitseerimistöö. Nähtavasti on õigem loobuda nendele kahele terminile erineva tähendusvarjundi andmisest. (Märkigem, et paljud bioloogia üldised terminid on küllalt noored. Isegi termin bioloogia on kasutusel alles alates 1800. aastast - Burdach, La- marck; ökoloogia termini tõi kasutusele 1866. a. Haeckel. Evolutsioon tuli
annaabi.ee 
