*õpilase suunamine/õppimise eest vastutuse järkjärguline ülekandm.õpetajalt õpilasele (õpilane peaks saama abi ja toetust, et õpilane aga suudas materjali ise omandada tuleb tema iseseisvuse kavades tasapisi vähendada õpetaja poolset suunamist/juhendamist. Eesmärk on luua sild selle vahel,mida õpilane suudab teha omal jõul/kaasabiga. 10. Põhilised õpetajakesksed õppimismeetodid Suuline esitamine loengu, jutustuse ja seletusena ning klassidemonstratsioonid. Loeng, on õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Algklassides esitatakse uut materjali jutustusena, esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidena. Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue materjali detailide, tahkude või ute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Millal loeng end õigustab? Õpetamise esmaseks eesmärgiks on informatsiooni edastamine,
vastavasuunalist tegevust neile sobivate käsitlusviiside ja vahendite soovitamisega. Õppemeetodid 1. Milliseks kolmeks rühmaks saab jaotada uue materjali õppimise meetodid õpetaja-kesksuse ja õpilasekesksuse skaalal? 1) Õpetajakeskseks õpetamisviisiks saab nimetada kõiki viise, kus õpetaja on õppeprotsessis aktiivseks osapooleks. Esmalt kuuluvad siia õppematerjali suuline esitamine loengu, jutustuse ja seletusena ning klassidemonstratsioonid. Loeng – õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Päris klassikalisel kujul kasutatakse loenguid üldhariduskoolis võrdlemisi harva. Enamasti moodustab uue materjali esitus vaid osa tunnist ja esitusviiski on paindlikum kui tavaloengul. Jutustus – selle abil esitatakse algklassides uut materjali, see on veelgi vabamas vormis ja paindlikumal viisil kui vanemates klassides
annaabi.ee 
