algul nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Seda aastat loetaksegi ordu sünniajaks. Franciscus oli rikka kangakaupmehe poeg, varanduse ainupärija, kuid ütles piiskopi ees avalikult lahti oma isast ja rikkusest ning tõotas abielluda Vaesusega, määrates niiviisi end ja oma kaaslasi alamate (minores), mitte ülikute (maiores) hulka. Mõne aasta pärast rajas Clara Assisist (tänapäeval televisiooni kaitsepühak) Franciscuse juhendamisel ka frantsiskaanide naisharu ehk teise ordu (klarissid). Hiljem asutas Franciscus ilmikutele kolmanda ordu tertsiaarid (Tertius Ordo Franciscanus, TOF, kolmas frantsiskaani ordu). Franciscus suri 4.oktoobril 1226.Püha Franciscus on loomade ja keskkonna kaitsepühak. Kerjusmunklus tekkis reaktsioonina kirikuelu ilmalikustumise ja ketserluse vastu. Ordu põhimõtted nõudsid ristiusu tõdede õpetamist ja jutlustamist vaesemate inimeste seas, samuti hoolitsemist haigete eest. Frantsisklane pidi käima
Omaette tiiva moodustasid spirituaalid range vaesuse nõudjad. See viis kiriku kui sellise kriitikale kõigest peaksid loobuma kõik inimesed, selleks et saavutada lunastust 14. saj alguses suruti spirituaalide liikumine ka jõuga maha. Selle juhtide hukkamise taga poliitilised motiivid nad oli paavsti vastu. Populaarseks vaidlusteemaks oli, kas apostlitel oli omand. Nagu vanadel ordudel, olid ka kerjusordudel naisharud frantsisklastel Püha Clara järgi klarissid. Lisaks sellele ordude juures tertsiaalid kolmandad ordud: ilmikute kogukonnad, kes pühenduvad vagadusharjutustele, ühisele kasulikule tööle ja palvetele, aga pole mungad võimalik realiseerida lihtrahva usualaseid püüdlusi ja lunastusesoove. 1346 loodi Vadstena kloosti põhjal birgitiinide ordu, mis ühendas nii mehi kui naisi. Palju kloostrid rajati ka väljaspoole Rootsit nt Piritale. Kõik birgitiinide kloostrid oli pühandatud Neitsi Maarjale, mitte Birgittale Ketserlus
annaabi.ee 
