Klapi tööpind sobitatakse lihvimise teel pesa tööpinnaga. Tööpinna laius võib olla vahemikus 1...1,5 mm. Kui klapi tööpind laseb gaase läbi, kahjustub see pind kuumuse käes. Seda nimetatakse klappi põlemiseks. Skeemil 1 on klapi tööpind klapi töödeldud serval õige laiusega ja klapp pesas õiges aendis. Klapi asetus mootoris ja paisumisvahe reguleerimine 1-Mootoriplokk, 2- põlemiskamber, 3- poolkuu lukud, 4- Klapisoon, 5- Klapitaldrik, 6- klapivedru, 7- sääretihend, 8- vedru taldrik, 9- Juhtpuks, 10- klapi säär, 11- klapipea, 12- klapipesa, 13- Tööpind, 14- lehtkaliiber, 15- nookur, 16- kontramutter, 17- kruvikeerel, 18- mutrivõti, 19- tõukurivarras, 20-telg Reguleerimist alustatakse esimeses silindris survetakti lõpu otsimisega. Seejärel kruvikeereli abil hoitakse kruvi kinni ja kontramutter keeratakse lahti. Lehtkaliiber paigaldatakse paisumisvahesse ja reguleeritakse kruvi keeramisega paisumisvahe õigeks
Väljalaskeklapid materjaliks võivad olla: kuumuskindlad terased 40, 45, 50, 40X, 40XH, 20X18H9A, X10CM. Klapide paigutus silindril: Klapid võivad asetseda mootoril kas teljesuunaliselt, või risti mootori teljega. Samas võivad klapid olla kas rippklapid ( klapid „ripuvad“ silindri kaanes) ja avanevad silindri sissepoole.Tänapäeva mootoritel on enamasti kõik rippklapid. Kasutati ka külgklappe. Klapi ehitus: koosneb: ● klapisäär ● klapitaldrik Väiksematel mootoritel klapisäär ja klapitaldrik valmistatakse ühes tükis sepitsemise teel. Suured klapid siin võidakse klapisääred ja klapitaldrikud valmistada eraldi ja ühendatakse omavahek kokku. Klapitaldriku tööpind ehk tööfaas on tavaliselt 45° nurga all, ning klapitaldriku ja klapipesa tööpindade faasinurkade vahe on 1° - sellega saavutatakse see,et tööpind jääb väga kitsas ja see tagab klapi mitte kinnikiilumise ja samas hea hermeetilise sulgemisvõime.
kolb. Õhku juurde juhtides või välja lastes avaneb-sulgeb ventiil. Kateldel on kõigil kaks kaitseklappi. Need on paigutatud katelde peale ja avanevad rõhul 8bar. Aur käib läbi klapi 90° nurga all. Klapist väljuv aur läheb jämedama läbimõõduga torusse, et ei tekiks suurt rõhu tagasilööki. Klapi kerest lastakse regulaarselt välja vee jäägid, mis jäävad sinna pärast klapi sulgumist. Klapi kere sees on pikk varras, mille ühes otsas on klapitaldrik, mis istub sadulale. Varda keskosale on pandud vedru, mille pingsust reguleeritakse ülevalt, ülemise vedrutaldriku allasurumisega reguleerpoldi abil. Poldi asend fikseeritakse mutriga. Klappi on võimalik avada ka käsitsi üleval oleva hoova abil. Veeseisunäitajaid on kahte tüüpi: nivooklaasid ja elektroodnivoo andurid. Nivooklaasid on katla ülemises osas (2tk), mõlemas otsas kraanid, mis tuleb enne mõõtmist avada. Enne seda aga tuleb teostada klaaside läbipuhe
annaabi.ee 
