surveklappide survekollektorisse ning siit 1 või 2 astmelisse homogeniseerimissõlme: kooniline või astmeline klapp ja vedruga vastureguleeritav kruvi. Klapi pilu on max 0,1 mm. Pilus voolu ristlõike vähenemise tõttu suureneb voolu kiirus üle 100 korra ja rõhk läheneb vaakumini, tootes tekivad õhumullid, mis rõhu uuesti kasvades purunevad. 45. Kaheastmeline homogeniseerimissõlmel on järjest kaks reguleeritavat klapi ja klapisadula vahelist pilu. Homogeniseerimine on efektiivsem. 4
ligilähedaselt valemiga nhmax < 600...650 , kus n on pumba pöörete arv p/min ja hmax on klapi maksimaalne tõus. Tavaliselt on kolbpumba klapitõus on 4...10 mm . Kui üks klapp ei suuda sellise tõusu korral vajalikku kogust keskkonda läbi lasta , siis kasutatakse mitut imi- ja surveklappi. Klapi tõusu piiramiseks kasutatakse tõusupiirajaid . Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula )järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne ), millega saadakse ka löögivaba klapi töö. 23 Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid , tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid.
Väike mass kindlustab ka klapi löögivaba töö. Klapi löögivaba tõus ja sulgumine sõltub ka klapi tõusu kõrgusest. Klapi tõusu kõrgus oleneb pumba pöörete arvust. Tavaliselt on kolbpumba klapitõus on 4...10 mm. Kui üks klapp ei suuda sellise tõusu korral vajalikku kogust keskkonda läbi lasta, siis kasutatakse mitut imi- ja surveklappi. Klapi tõusu piiramiseks kasutatakse tõusupiirajaid. Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula) järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne), millega saadakse ka löögivaba klapi töö. Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid, tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid.
ligilähedaselt valemiga nhmax < 600...650 , kus n on pumba pöörete arv p/min ja hmax on klapi maksimaalne tõus. Tavaliselt on kolbpumba klapitõus on 4...10 mm . Kui üks klapp ei suuda sellise tõusu korral vajalikku kogust keskkonda läbi lasta , siis kasutatakse mitut imi- ja surveklappi. Klapi tõusu piiramiseks kasutatakse tõusupiirajaid . Hea hermeetilisuse saamiseks klapid soveldatakse klapipesa (klapisadula ) järgi. Mõnikord kinnitatakse klapisadula sisse või klapi peale tihendusrõngas (kumm, nahk jne ), millega saadakse ka löögivaba klapi töö. Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid , tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid. Olenevalt klapi tööpinna kujust võivad taldrikklapid olla lameklapid või koonilised taldrikklapid
annaabi.ee 
