Magu otse eest vaadates eristatakse: ● suurt kõverikkuCURVATURA MAJOR (paremale poole jääv suur kumerus, suund püüloruse poole) ja ● väikest kõrverikkuCURVATURE MINOR (nn seespool, mao tagaseinal, söögitoru valendiku jätkuks) 10 Mao osad: 1. LävisCARDIA: söögitoru ja mao ühinemiskoht - ⅓ maost - klapina toimiv alumine söögitorusulgur avaneb ning laseb toidupalal makku pääseda ja sulgub, et takistada selle tagasivaltumist. 2. MaopõhiFUNDUS GASTRICUS - lävisest vasemal ülal, lai - täidetud gaasiga (maomull) - nim ka maovõlviks FORNIX 3. MaokehaCORPUS VENTRICULI - suurem osa maost, järgneb lävisele, kitseneb alanedes, pöördub põiki paremale - läheb edasi lukutiosaks
Meestel ulatub ta tunduval määral esile, moodustades järsult esile tungiva välja. Kõri skelett moodustub mitmest kõhrest, mis on omavahel ühendatud liigeste, sidemete ja lihaste abil. Kõige suurem on kilpkõhr: koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ühenduvad ees nurga all. See ala on kaelal nähtav väljena, mida nimetatakse kõrisõlmeks. Kilpkõhre ülaservale kinnitub sadulakujuline kõripealis ehk epiglottis. Koos kõhredega ja kõrilihastega toimib kõripealis omalaadse klapina, mis neelamisel sulgeb sissepääsu trahheasse. Kilpkõhre all asub ümar sõrmuskõhr. Seestpoolt on kõri vooderdatud limaskestaga. Kõris asub veel hääleaparaat, mille moodustavad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu ja osad kõrilihased. Hingamise ajal on häälepilu laienenud, kõnelemise ajal aga häälekurdude pingutatuse tõttu ahenenud. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega väljahingamise ajal. Pingul häälekurdude puhul on heli kõrgem, lõtvunud