Et leida kui suur osa verega transporditavast O2-st oläheb kudedesse, arvutatakse O2 utilisatsioonikoefitsent. VII SÜDA JA VERERINGLUS. · Südame ehitus ja põhifunktsioon. Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Inimese süda on tema rusika suurune ja kaalub ~300 g. südamel eristatakse: lai osa põhimik, kitsenenud osa tipp, 3 pinda: eesmine, tagumine, alumine. Inimese süda on nelja klambriline. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse-, ja regulatsiooni ülesandeid täitva vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Suur ja väike vereringe. Veresooned moodustavad 2 vereringet. * Suur vereringe: algab vasakust vatsakesest aort-arterioolid-kapillaarid-veenid- lõpeb õõnesveenidega, mis suubuvad paremasse kotta. SVR algab aordiga , mis väljub südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalset verd kõikidesse elunditesse. Teel eralduvad arvukad harud arterid
Et leida kui suur osa verega transporditavast O2-st oläheb kudedesse, arvutatakse O2 utilisatsioonikoefitsent. VII SÜDA JA VERERINGLUS. · Südame ehitus ja põhifunktsioon. Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Inimese süda on tema rusika suurune ja kaalub ~300 g. südamel eristatakse: lai osa põhimik, kitsenenud osa tipp, 3 pinda: eesmine, tagumine, alumine. Inimese süda on nelja klambriline. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse-, ja regulatsiooni ülesandeid täitva vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Suur ja väike vereringe. Veresooned moodustavad 2 vereringet. * Suur vereringe: algab vasakust vatsakesest aort-arterioolid-kapillaarid-veenid- lõpeb õõnesveenidega, mis suubuvad paremasse kotta. SVR algab aordiga , mis väljub südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalset verd kõikidesse elunditesse. Teel eralduvad arvukad harud arterid