üksmeele ja koostöö leping kirjutati alla. Sõjalist liitu ei õnnestunud sõlmida riikide omavaheliste vastuolude tõttu: Suhtumine Nõukogude Liitu, Poolasse ja Saksamaasse oli erinev. 1) Soome soovis koostööd teha mitte Balti riikidega vaid Skandinaaviaga (Rootsi, Norra, Taani) 2) Poola ja Leedu vahel toimus sõjaline konflikt Vilniuse kuulumise pärast. Leedu keeldus osalemast rahvusvahelistel konverentsidel, kus osales ka Poola. Saksamaa tahtis Leedult Klaipedat. Läti ja Eesti kartsid suhete halvenemist Poola ja Saksamaaga Leedu pärast. 1934 tahtis Leedu Balti riikide lähenemist, et seal sees oleks nõue, mis kohustaks Eestit ja Lätit mitte toetama Poolat või Saksamaad Leedu vastu (Vilnius ja Klaipeda). See aga võis Eestile saada saatuslikuks suhetes Poola ja Saksamaaga. 3) Poola soovis liidus saada juhtpositsiooni, millega polnud rahul ülejäänud riigid. 7
saatkonnad Varssavis ja Kaunases, mis tähendaks seda, et Leedu nõustub, et Vilnius on Poola pealinn. Vastuse andmiseks anti 48 tundi, ähvardades Leedut keeldumise korral sõjaga. Saksa-Poola mittekallaletungileping. Leedu mõistis, et ei tasu riskida oma riigiga ja 1935. aastal esitati memorandumi: "Meil on Klaipeda, kuid seda ähvardab suur oht; meil ei ole Vilniust ja lähemas tulevikus pole loota selle tagasisaamist." Me peame kaitsma Klaipedat. Leedu oli raskes olukorras: Lõunas asus Poola; Põhjas oli Balti liit; Idas asus ebausaldusväärne Nõukogude Liit; Läänes asus Saksamaa. 1939. aastal Saksamaa liitis enda alaga Klaipeda. 7. Leedu II maailmasõja aastail 1939-1945. II maailmasõja algus ja Vilniuse tagasisaamine- MRP salaprotokoll nägi ette, et Leedu läheb Saksamaa mõjusfääri. Pärast Saksamaa kallaletungi Poolale tungis Nõukogude Liit Poola idaossa - Leedu jäi neutraalseks. 28. septembril 1939. aastal
Detsember 1926 - Leedu president ja valitsus arreteeriti. Võimule tulid rahvuslased. Presidendiks sai Smetona, peaministriks Voldemaras. Seim saaseti laiali 1927. Kehtestati tsensuur. Võeti vastu uus põhiseadus, mis suurendas presidendi võimu. 1929 Voldemaras ja Smetona läksid tülli. 1934 Voldemaras üritas sõjaväe abil võimule tulla, kuid see ebaõnnestus ja ta saadeti sunnitööle. 1930ndate teine pool - teravnes Klaipeda küsimus Saksa-Leedu suhetes. Hitler nõudis endale Klaipedat ja võttis selle väe-võimuga 1938. 2.16.3 SOOME Soome pralament, Eduskund, kuulutas Soome iseseisvaks 06.12.1917, kui Soome lõi lahku Nõukogude Venemaast, kohe peale oktoobri revolutsiooni. Seni ajani oli Soome NV koosseisus olnud autonoomse riigina. Venemaa koosseisu kuulus Soome 1809. aastast - Tilsiti rahu. 31.12.1917 - Nõukogude Venemaa tunnustas Soome iseseisvust. 1918 - sisult kommunistlik Soome Sotsiaal-demokraatlik partei üritas võimu haarata.
annaabi.ee 
