arvutisüsteemi üle. Tagauks püüab jääda alati võimalikult varjatuks, püüdes jääda avastamata ka traditsiooniliste tõrjevahendite eest Nõrkus, turvadefekt Exploit - turvaaugu ärakasutamine(programm) Rootkit - Rootkit (Arvutikaitse.ee peatoimetaja Aare Kirna eestindatud vaste Käomuna) on peidetud pahavara, ehk siis nähtamatu protsess või koodijupp (viirus, trooja, klahvivajutuste salvestaja ehk klahvinuhk, nuhkvara), mis suudab mööda hiilidanuhkvara- või viirusetõrjetetest, salvestub kettale ja hakkab õelvara loojale edastama arvutis leiduvat tundlikku informatsiooni – salasõnadest kuni pangakoodideni välja. Tüssamine (spoofing) - IP spoofing, MAC spoofing, E-mail spoofing Andmepüük (phishing) - a'la pank võtab ühendust, et peate kinnitama oma andmed Teenusetõkestusrünnak(DoS, Denial of Service)
Näitena võib tuua Backdoor:Win32/BackOrifice.8192. Põhimõtteliselt, kui arvutisse on paigaldatud varjatud tagauks, mida kräkkerid ka kasutavad kuritegelikul eesmärgil, siis pole neil mingeid piiranguid, mida nad võiks arvuti sees või läbi selle korda saata. Siiski paljud viirusetõrjed ja nuhkvaraskannerid suudavad tagauksi avastada ja eemaldada. Rootkit on peidetud pahavara, ehk siis nähtamatu protsess või koodijupp (viirus,trooja, klahvivajutuste salvestaja ehk klahvinuhk, nuhkvara), mis suudab mööda hiilida nuhkvara- või viirusetõrjetetest, salvestub kettale ja hakkab õelvara loojale edastama arvutis leiduvat tundlikku informatsiooni salasõnadest kuni pangakoodideni välja. Tavaliselt kasutataksegi rootkit-pahavara just klahvinuhkide peitmiseks. Esmalt muudetakse vastavalt rootkiti olemusele ja ülesannetele arvutis olevad teatud protsessid, programmid või süsteemiutiliidid
Sotsioloogias on seda nimetatud ka kolmallika meetodiks, kuid sageli kasutatakse uurimisküsimusele vastamisel ka vaid kahte eri meetodit, eeskätt kvantitatiivset ja kvalitatiivset, mis täiendavad ja tõendavad Tõlke uurimine 163 üksteist ning aitavad esile tuua nõrki kohti või parandada puudujääke. Nii täiendavad näiteks tõlkimisprotsessi uurimisel üksteist tõlgitud tekst (pigem kvalitatiivne), klahvivajutuste salvestused (kvantitatiiv- ne) ning intervjuu tõlkijaga (kvalitatiivne). Selliselt trianguleeritud uurimuse puhul räägitakse ka metodoloogilisest triangulatsioonist (nt Jakobsen 2006). Kui kasutatakse sama meetodiga saadud eri tüüpi andmeid, nt valmistõlge ning tõlkimise ajal salvestatud klahvivajutused või silmaliigutused, on tegemist andmete triangulatsiooniga (Carl et al. 2011). Mõlemal moel lisab see uurimusele usaldusväärsust ning aitab tõlkimise ajal toimuvat paremini mõista
annaabi.ee 
