Tänu kõlakambritega instrumentide tootmisele on kõla kvaliteet ja tämbrid muutunud värvikaks, pehmeks, mõnusaks. Valmistatakse väga erinevat tüüpi pille: Klahvakordion (kromaatiline) nuppakordion kromaatiline nuppakordion (5 realine nuppakordion) diatooniline nuppakordion (diatoonilise häälestusega 1 5 nupureaga väiksemamõõduline lõõtsapill) nö Stradella bassidega akordion meloodia- ehk valikbassidega akordion (vasakpoolsele klahvistikule on lisatud ümberlülitamise võimalus ka vasakus käes on kromaatiline heliredel, mis võimaldab mängida ühehäälset meloodiat) bassakordion (bassinoodid paremas käes, vasaku käe nupustik puudub). Klahv- ja nuppakordion on kaasaegsed täiuslikud muusikainstrumendid. Muudatused pilli ehituses lähtusid kohalike rahvalaulude, -tantsude iseloomust ja muusikalisest eripärast, hiljem kunstmuusika helikeele esitamise vajadustest.
Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed akordionistid omandasid pilli käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenud pillimehed puudusid. Parempoolsel klahvistikul mängitakse tavaliselt meloodiat. Vasakpoolse klahvistiku nuppude all asetsevad põhibassid ja akordid, mis võimaldavad mängida saadet. Viimasel ajal on hakatud kasutama ka meloodiabassidega akordioni, mille vasakpoolsele klahvistikule on lisatud ümberlülitamise võimalus - harjumuspärase akordinupu all kõlab teatud kõrgusega üksiknoot. Nii on võimalik lisaks parempoolsele ka vasakul klahvistikul mängida ühehäälset meloodiat. LÖÖKPILLID Löökpillid on Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Osa neist on sarnaselt puhkpillidega kindlaotstarbelised, mitte meelelahutuslikud, instrumendid. Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram
annaabi.ee 
