Tuulutuskarkassi peale paigaldatakse voodrilaud. Sisesoojustuse puhul võib soojustusmaterjali peale paigaldada sisevoodri. Soojustamine Puistevillaga Puistevillaga soojustamist alustati Ameerikas 1920-ndate aastate alguses, Euroopasse jõudis 1950-ndate lõpus ning Eestis on puistevill siiski veel suhteliselt uus toode. Klaasvill on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmetest ja kvartsliivast. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused.Puistevill on peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest valmistatud isolatsioonimaterjal, on ka tooteid, mis on algusest peale toodetud puistevillaks. Erinevus rullvillaga seisneb selles et puistevill on peenestatud kujul, on pakitud tugevasse kilekotti kus ta on kuni 15 korda oma mahust kokku surutud. Kompaktsus võimaldab seda et puistevilla- auto võib objektile tuua kuni 200 m3 puistevilla korraga
Vaiguga immutatud toodang suunatakse kahe konveieririhma vahel küpsetusahju, mis on eelnevalt soojendatud temperatuurini 250°C. See annab valmis isolatsioonimaterjalile vajaliku jäikuse ning ainult talle omase sooja kollase värvitooni. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleeritavat ruumi. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Klaasvilla tootmine ja kasutamine ei kahjusta tervist-Eestis vanemale põlvkonnale tuntud tervist kahjustanud ja paigaldamisel torkinud klaasvill on ajaloo prügikastis koos teiste vene ajal Läänest kopeeritud tehnoloogia abil toodetud nõukogude saavutustega. Klaasvill koosneb kuni 80% ulatuses ringlusest hangitud klaasist. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Kivivillad
Mineraalvilla soojusisolatsioonimaterjalid on kõige rohkem levinud. Mõnede andmete järgi nende materjalide osakaal kogu soojusisolatsiooni materjalide toodetest on ca 80%. Sõltuvalt tooraine liigist mineraalvillad eristatakse järgmiselt: kivivill, klaasvill ja räbuvill KLAASVILL on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist, kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Kiud on omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Üks juhtivateist kõrgekvaliteetse klaasvilla tootja on ISOVER. Nende materjalide põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus. Kiudude põimumine
annaabi.ee 
